Teisipäeva jõudis Eesti 100. sünnipäeva tähistamine Haapsallu, kui keskpäeval algas Lossiplatsil kontsert-aktus.
Vabadussõjas langenute mälestussamba kõrvale üles rivistunud politsei- ja piirivalveameti orkester lõi esimese loo lahti veerand tundi enne keskpäeva.
Lossiplats oli selleks ajaks tulvil inimesi täis, sest Haapsalu koolide vanemate klasside õpilased olid tähtsa päeva puhul tundidest vabaks saanud ja Haapsallu saabuvat peaminister Jüri Ratast vaatama-kuulama toodud. Kui suuremad lapsed hoidusid pigem Lossiplatsi tagumisse, linnapoolsesse ossa, siis kasvatajatega koos kohale tulnud lasteaialapsed hoidsid esiritta, käes sini-must-valged õhupallid ja lipuksed, mida platsil kõigile soovijatele jagati.
Enne kui kell keskpäeva lõi võtsid Vabadussõjas langenute mälestusmärgi kõrval koha sisse ka liputoimkond – 22 koolide, organisatsioonide ja asutuste lippu ei tahtnud samba kõrvale isegi ära mahtuda.
Täpselt kell 12 kõlasid lossitorni kella tosin kellalööki ja kui ka sellele järgnenud kellamäng kõlanud, saabus kohale peaminister Jüri Ratas, kes tervitas kättpidi juba ootavaid korraldajaid. Teiste hulgas sättis end peaministriga kätlema ka Uuemõisa kodu elanik, kes esimeste hümnihelide kõlades end õhupall ja lipp näppus, Ratase kõrvale esimesse ritta asutas.
Lossiplatsi ürituse moderaator kaitseliidu teavituspealik Heiki Magnus kuulutaski esimese kõnepidajana välja peaminister Jüri Ratase. Ratas rääkis sajanditagusest ebakindlusest ja teadmatusest tuleviku ees, rääkis läbi elatud raskustest ja lootusest paremale tulevikule, rääkis sellest, et me ei unusta oma oma esivanemate panust Eesti riigi loomisel. „Ma usun, kindlalt, et meie lapsed ja lapselapsed ja ka nende lapsed hoiavad ja armastavad Eestit täpselt sama palju kui kõik põlvkonnad enne meid. Isamaarmastus on parim kingitus oma vabale riigile,” ütles peaminister.
Peaministri järel astus kõnepulti Heiki Magnus. Tasahilju hakkas ka Lossiplatsil rahvast hõredamaks jääma – peaesineja oli ära kuuldud.
Magnus meenutas sada aastat tagasi Haapsalus toimunud sündmusi, mida võib pidada ka Eesti välissuhtluse alguseks. 21. veebruaril 1918 seisid Haapsalus sel samal Lossiplatsil vastakuti 1. Eesti polgu ja saksa väed. Polgu ülem Ernst Põdder teatas saksa major Steffensile, kes oli tol hetkel Saksa keisririigi kõrgeima võimu esindaja Eesti pinnal, et Eesti on end iseseisvaks kuulutanud ja end Saksamaaga sõjajal olevaks ei loe. Ei tee aga mingeid takistusi kui sakslased heaks arvavad venelastega Eestimaa territooriumil sõdida.
„Nii oli Põdder löönud kaks kärbest justkui ühe hoobiga: kuulutanud välisriigile Eesti iseseisvust ja päästnud oma polgu interneerimisest või laialisaatmisest,” võttis Magnus Haapsalu loo kokku.
Samal ajal kui Magnus ajaloost rääkis, hiilis rahva vahelt peaministri juurde Tarekese lasteaia lapsed ja kasvatajad, et anda Ratasele üle laste koostatud album Haapsalust koos šokolaaditahvliga.
Lossiplatsil jätkus üritus aga omasoodu ja järgmisena astus kõnepulti Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid, kes rääkis sellest, et peame vabaduse nimel iga päev pühendunult oma igapäevaseid töid tööd tegema: „Kiirelt muutuvas maailmas on Eesti ees väga selged väljakutsed: rahvusriigi püsimine, rikkuse toomine ja rahva rikkuse loomine.”
Viimane kõneleja oli Lääne praost Leevi Reinaru, kes õnnistas ühtlasi samba taha paigaldatud Eesti Vabariik 100 tunnustahvli. Kui aprillis juubelisündmuste avapalvusel Mihkli kirikus õnnistati esimene juubeliaasta tahvel, siis täna Haapsalus avatu oli järjekorras juba 65.
Kõned kuulatud, asetas Jüri Ratas mäletussamba jalamile pärja. Peaministri pärga kandsid kaitseliidu Lääne maleva staabiülem ja praegu ka malevapealiku kohuseid täitev Jüri Bachman ja kompanii ülem Jüri Tõnisma.
Marsimuusika saatel lahkus liputomkond ja Heiki Magnus palus kõigil läbi astuda Lossiplatsi servas üles pandud telgist, kus naiskodukaitsjad kringlit ja teed jagasid. Trügimist ei olnud ja nagu korraldajad lubanud olid, jagus 16 kringlist kõigile. Jäi veel ülegi.
Väikesele lasteaiarühmale, kes suurte inimeste vahel kringlijärjekorda minna ei tihanud, tõi karbiga kringli kätte EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho isiklikult. Kuulnud, et lapsed peavad veel linna teise otsa kõndima pakkus Kiho koos juhtrühma liikme Tiit Pruuliga, et juhtrühma buss võib lapsed ka ära viia.
Lossiplatsil kasutasid aga inimesed veel võimalust peaministri Ratase ja haridusministri Mailis Repsiga pilti teha.
Fotod Arvo Tarmula
Mis te vingute, täitsa ilus üritus oli. Kõneles PEAMINISTER, mitte erakonnajuht. Teaduspreemiate jagamisel oli kohal HARIDUS-TEADUSminister. Kes siis teie arvates pidanuks Eesti omariikluse algust tähistama, viinarallimehed või?
õpilased ja lasteaialapsed aeti sunniviisiliselt õue külmetama arvamust küsimata!? Kommunistlik režiim pole veel lõppenud mõnes väikses linnas nagu näha. Nagu vanasti paraadidele aeti , sittagi pole muutunud aastatega.
Aga see polnud vaid aastapäevaüritus. Mina sain juba varem aru, et tegemist puhtalt keskerakonna propagandaüritusega. Vaata kes esinesid. Aasta pärast tahab üks mees ju riigikokku saada. Hoidsin parem eemale. Kahju, ikkagi tähtis aastapäev.
Ootasid nurgataga ENSV lipuga?