24. veebruaril on Eesti Vabariigi 100. sünniaastapäev. Sedasorti tähtpäevade tähtsust pole mõtet üle korrata, igaüks saab sellest ise aru. Probleeme võib tekkida tähistamise ja kaasalöömisega. Kui tädi peab juubelit, on lihtne. Ostad kingi ja lähed peole või kui see ei õnnestu, saadad kaardi. Aga Eesti Vabariigiga? Presidendi vastuvõtule pääsevad vaid üksikud väljavalitud, ja nagu varasemad aastapäevad on näidanud, tunneb osa inimesi end kõrvalejäetuna. Sajandal aastapäeval seda küll ei tahaks.
Õnneks ei ole seekordne pidu topitud ühe ööpäeva sisse. Nagu ütleb EV100 korraldustoimkonna liige Margus Kasterpalu, ei sünni riik ühe päevaga. Eesti Vabariigi sünnipäevaüritused algasid möödunud kevadel Liivimaa ja Eestimaa kubermangu vahelise piiri kustutamise rahvamatkaga ja sellest võttis osa ka palju läänlasi. Need kestavad 2020. aasta 2. veebruarini, mil möödub sada aastat Tartu rahulepingust. Terve 2018. aasta on täis suuremaid ja väiksemaid peoüritusi, mis enamasti ei ole teab mis vägevad, vaid toimuvad külades ja kiigeplatsidel. Neist saab ülevaate EV100 koduleheküljelt ja neid on nii palju, et üks inimene igale poole ei jõua. Küll aga leiab igaüks kindlasti vähemalt ühe endale sobiva.
Sama tore on teha kingitus. Kui ideed ei ole, saab inspiratsiooni jälle EV100 koduleheküljelt kingituste rubriigist, kuhu on juba kogutud sadu sünnipäevakingituste teateid. Kiire otsing näitas, et märksõnadega Läänemaa, Haapsalu ja Vormsi on tähistatud eilse seisuga 38 kingitust. Juhuslikud näited – Kirimäe Rahvamõis lubab padrikust teha korras pargi, plaanis on esimene Läänemaa loodusfestival, Kodukant Läänemaa tahab avada saja Läänemaa köögi uksed külalistele. Osa kingitusi on juba tehtud, aga paljude tegemisel saab veel kaasa lüüa. Või mõelda oma kingitus välja. Seegi on veel võimalik.
On ka selliseid kingitusi, mida ei pea EV100 kodulehele kirja panema. Näiteks võib lubada endale olla teiste vastu sõbralikum. Pingutada väheke, et EV100 oleks rõõmu-, mitte itkupidu.
