Sellel haruldasel fotol 1975. aastast demonstreerib Lääne Liisi lehepilli mängimist. Traditsiooniliselt kasutas ta linnulaulude matkimisel sirelilehte. Foto: Enn Kärmas
Möödunud laupäeval kogunes väike seltskond Rõude muuseumi, et tähistada 100 aasta möödumist Lääne Liisi ehk Eliise Emmeliine Juntsi sünnist.
Lääne Liisi oli Läänemaalt pärit rahvalaulik ja Eesti ainus lehepillimängija. Rahvalauliku esinejanimi pärineb maakonna nimest.
Rõudes veetis Lääne Liisi suurema osa oma elust. Siinset tasast ja üksluist maastikku ilmestavad Kasari luht, veteväljad ja kevadine linnuelu. Lehepillil linnulaulu matkima õppis ta arvatavasti juba noore tütarlapsena. Huvi rahvakultuuri vastu ajendas Liisit ennast pidevalt arendama ja täiendama. Seda tuli teha põhitöö – esialgu õpetaja-, hiljem postiljonitöö kõrvalt.
Liisi elu kõrghetkedeks olid vast ülesastumised üle-eestiliste laulu-ja tantsupidude avamistel 1970ndatel aastatel. Hiljem esines ta Rõude külakapelli koosseisus, kus laulis, mängis lehepilli ja esitas oma humoristlikke lugusid Läänemaa murrakus. Esinemised olid oodatud üle kogu Eesti.
Lääne Liisi pärandiks on lustakad lood, laulud ja luuletused, peamiselt kodukoha ja Kasari luhaga seotud. Kõikidele tuttavatele kinkis ta sünnipäevaks omaloodud luuletuse, millest paljud on säilinud. Osa Lääne Liisi lugudest-lauludest on kahjuks hävinud, osa ootab veel arhiivides avastamist. Säilinud on ka lindistusi 1970ndatest aastatest. 2016. aastal ilmus väike kogumik Lääne Liisi lugudest-luuletustest, materjali kogunemisel on oodata lisa.
Lääne Liisi lahkus meie hulgast 2002. aastal. Kuigi tema suguvõsa oli maetud Kullamaale, sai Liisi sooviks saada maetud Kirblasse, näoga luha poole.
Paene maa,
vaene maa
vaevade maa,
murede maa
oled Sa
me Läänemaa.
Siiski Sind läänlased
jätta ei saa!
Hingega, tundega, südamega
oleme õppin’d Sind armastama.
*
See Läänemaa üks väike moa,
kuid siiski läänlane laulab koa:
„Ei teised mehed meite meeste
vastu ei saa
ja neil põle sõukesi
laule koa!“
