0

Galerii: muuseumiöös peeti pidu

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Rootsi kunstnik Katarina Norling avas muuseumiööl Rannarootsi muuseumis näituse keelepesas valminud kunstitöödest. Foto Kaire Reiljan

Kümnendat korda peetud muuseumiöö, mis tänavu kandis pealkirja “Öös on pidu”, avas laupäeval muuseumite uksed õhtutundideks.

Rõude külamajas asuv väike Rõude muuseum alustas muuseumiööd juba keskpäeval. Muuseumi ees oli koha sisse võtnud taimemüüja ja luuameister. Osaleda sai õnneloosis ja kleidioksjonil, õhtul lõi lõõtsamänguga meeleolu Ants Lillelaid.

Rõude muuseum on laienenud juba seitsmesse ruumi, kus väljas nii käsitöö, vanad taluesemed ja -tööriistad kui ka kolhoosiaegset kraami. Lisaks neile sai muuseumiööl uudistada karikatuuride ja Ants Roosi maalide näitust.

Kõige esinduslikum on Rõude muuseumi rahvariidekogu. Käsitöölise ja rahvariidehuvilise Helve Tellei sõnul on ta kokku kogunud 100 rahvariide triibumustrit ja nüüd hakkab koguma ruudumustreid.

Rannarootsi muuseum alustas aga muuseumiööd näituse avamisega. Rahvale vaatamiseks on välja pandud esialgu Iloni Imedemaal ja hiljem Rannarootsi muuseumis rootsi kunstniku Katarina Norlingu juhendamisel üle nädala koos käinud keelepesas sündinud kunstitööd.

Keelepesa ellukustuja soomerootslase Mikael Sjövalli sõnul on keelepesa õppevorm alguse saanud Uus-Meremaalt, kus sel moel õpetatakse maoori keelt. Eestis kasutatakse sama meetodit ka setukeele säilitamiseks.

Näitusele jõudnud tööd pole tehtud kunstiteostena näituse tarbeks, vaid sündinud keelepesa tegevuste käigus. Keelepesa on koht, kus õpetatakse rootsi keelt kunsti õpitoa vormis läbi loovate kunstide mitmete tehnikate. Norlingu sõnul alustas ta mere, õigemini sõnademere teemaga – nii on käsitletud näiteks mere värvide, mere elanike, mere ajaloo, mere tuleviku, mere ja inimese jms teemasid.

Kui näitus avatud, sai Anti Nööri ja Margus Tokko pillimängu saatel uudistada muuseumi uuenenud ekspositsiooni ning vaadata filme eestirootslaste laulu- ja tantsupidudest.

Fotod Kaire Reiljan, Anu Raagma, Arvo Tarmula

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz