0

Läänemaa naine ei võinud põlleta üle põrandagi minna

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Helve Tellei ajjab Larissa Mandlile nõu, kuidas ta oma põlle valmistama peaks. Foto: Urmas Lauri

Läänemaal oli põll abielunaise tunnus, mujal Eestis nii ranged poldud – näiteks saartel võis põlle ette panna ka vallaline tüdruk, rääkis rahvariidenõustaja Helve Tellei Rõude seltsimajja kogunenud pärandihoidjatele.

Pühapäeva ennelõuna kulus Telleil Rõudes lõnga värvimise juhendamiseks. „See noorik, kes praegu endale rahvariideid teeb, hakkas Ast ja Ost peale. Värvib triipu,” selgitas Tellei. „Täna värvisime aniliinvärvidega halli ja sinise, värvida on veel must ja punane.” Siis on Martna seeliku jaoks kaheksa värvi lõnga värvitud ning augustis, kui noorikul puhkus, saab ta asuda kangast kuduma.

Rõude seltsimajas olid laudadele laotatud põlled, kihelkondade rahvariiete mapid ja Martna triibuga seelikukangas. „Kellel on pooleli seelik, kellel särk, kellel põlled,” nentis Tellei.

Artikli lugemiseks tellige digipakett või logige sisse!

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz