Heino Noor. Foto: erakogu
President annab päev enne iseseisvuspäeva üle riiklikud teenetemärgid. Tänavu saavad Läänemaalt aumärgi muinasjutuvõistluse korraldajad Ann ja Ants Roos, ajakirjanik Anneli Ammas, kunstnik Epp Maria Kokamägi ja arhitekt Raul Vaiksoo.
Lääne Elu palus varasemail aastatel ordeni saanud inimestel meenutada, mida aumärk neile toona tähendas ja kuidas on see nende elu muutnud.
Heino Noor hindab kõrgemalt rukkilille märki
Stalini-aegseid repressioone omal nahal kogenud, Siberi vangilaagreis ema ja isa kaotanud arst Heino Noor ütleb, et hindab Murtud Rukkilille märki isegi kõrgemalt kui Punase Risti IV klassi teenetemärki. „Ega ordenisaajatele keegi rääkinud, kes nad teenetemärgile esitas või mille eest see saadi,” räägib Noor.
Noor ise arvab, et põhjus oli tema aastakümnetepikkuses töös Tartus Maarjamõisa haigla reanimatsiooniosakonnas. Või intensiivraviosakonnas, nagu seda praegu nimetatakse. Noor ütleb, et on elule turgutanud umbes 3000 enesetapjat, kes on püüdnud end millegagi mürgitada. Noor usub, et küllap see töö talle 2001. aastal ka president Lennart Merilt riikliku teenetemärgi tõi. „Teenetemärgi üleandmise üritus on selline, mida ei saa mitte mäletada,” lausub Noor esmalt. Hetk hiljem jätkab: „Väga suurt liigutavat sel üritusel ei juhtunud, sest teenetemärkide saajaid oli sadu, mitte nii nagu tänavu, mil meie sümpaatne naispresident annab 113 aumärki.”
Noor räägib, et tundis Lennart Meri isa Georg Merit, kes oli Eesti Berliini saatkonna nõunik. Veel rohkem kui Punase Risti orden läheb aga Heino Noorele praegu korda Murtud Rukkilille märk, mille Lennart Meri oma presidendiaja viimasel aastal kõigile represseeritutele isiklikult üle andis. „See oli ilus ja liigutav aktsioon, kui Lennart Meri mööda Eesti maakondi sõitis ja represseerituid tänas. Küllap ta tajus, et tahab Eestiga hüvasti jätta. Kust ta küll selle jõu võttis?” meenutab Noor.
Noor sai Merilt märgi Haapsalu toomkiriku ristimiskabelis.
