0

LOETUIMAD LOOD 2016. Haapsalu lähistel uppus kaks teenistuskohustusi täitnud piirivalvurit

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Avaldame 2016. aastal Lääne Elu veebis enim loetud uudis- ja arvamuslood.

 

29. juuni 2016

piirivalvekaater. Foto PPA

Õnnetuse õhtul tõsteti uurimiseks veest välja kaater, millega uppunud piirivalvurid patrullisid. Foto: politsei- ja piirivalveamet

 

Eile, 28. juuni õhtul juhtus Haapsalu lähistel mereõnnetus, milles hukkus kaks merel patrullinud piirivalvurit.

Eile kella 19.15 ajal leiti Voosi kurgus kaldast paari kilomeetri kaugusel Haapsalu politseijaoskonna mootorpaat. Paadi mootor töötas, paat tiirutas kohapeal ning meeskonda selle pardal ei olnud.

Kella 19.45 ajal leiti paadi lähistelt uppununa üks piirivalvur ning kella 20.05 ajal ka teise ametniku surnukeha. Üks hukkunutest oli üleminspektor Tarmo Kammer, kes töötas Lääne piirkonnas piirivalvurina 1996. aastast alates. Teine hukkunud ametnik oli komissar Renee Kark, kes töötas piirivalvurina piirivalve taasloomisest alates 1991. aastal ning sellest suurema osa Haapsalu kordonis.

Kaheliikmeline piirivalvurite meeskond läks merele eile kella 17 ajal ning nende ülesandeks oli patrullimine. Ühtegi väljakutset sel perioodil piirkonnas ei olnud ning enne õnnetusse sattumist ei tulnud meeskonnalt ka abikutset või muud infot.

Lääne prefekt Kaido Kõplas avaldab sügavat kaastunnet hukkunud ametnike lähedastele ja Haapsalu jaoskonna meeskonnale. „Praegu pole teada traagilise õnnetuse täpsemad asjaolud ega põhjused. Pole välistatud, et üks ametnikest kukkus mingil põhjusel vette ning teine uppus teda päästes. Samuti pole teada, kas kummalgi meestest võis tekkida terviserike. Püüame juhtunu kohta selgeks teha nii palju kui võimalik ning oleme toeks hukkunute lähedastele ja kolleegidele,“ sõnas ta.

Õnnetuse ajal oli merel ilm rahulik ja nähtavus hea. Mõlemal mehel oli seljas piirivalvuri varustusse kuuluv poolautomaatne päästevest, mis ühel hukkunul aktiveeritud ei olnud. Õnnetusse sattus Haapsalu politseijaoskonna lahtise roolimajaga mootorpaat, mis on mõeldud merel patrullimiseks.

* * *

Traagilise õnnetuse asjaolud pole siiani päris selged. 

28. juuni õhtul jõudsid Renee Kark ja Tarmo Kammer merepatrullis kontrollida nelja alust, millest viimasest, kl 18.20 kontrollitud Rootsi jahist mindi lahku sõbralikult nalja visates. Aluse teekonda salvestava kaardiplotteri ja patrullil kaasas olnud käsiraadiosaatja signaalide põhjal tehti kindlaks, et pärast kontrollitud alusest lahkuminekut oli patrullpaat sõitnud nelja-viiesõlmese patrullikiirusega põhja suunas. Kella 18.39 paiku tegi paat vasakule tagasipöörde ja kiirendas maksimumkiiruse 29 sõlmeni, sõites nii umbes 650 meetrit. Kl 18.41 oli paat teinud täiskiirusel parempöörde ja pärast seda jäänud kohapeale tiirutama.

Kl 19.13 märkas juhuslik möödasõitja täiskiirusel tiirutavat paati ja umbes pool tundi hiljem leiti sealt lähedalt Tarmo Kammeri surnukeha. Renee Karki surnukeha leidis politsei operatiivpaat 20 minutit hiljem. Karkil oli seljas päästevest, mis polnud avatud, Tarmo Kammeri vest oli avatud.  
Vaatamata katsetele kohapeal ringiratast tiirutanud paati peatada jäi paat seisma alles mitu tundi hiljem, kui kütus lõppes.  

Õnnetusjärgne uurimine tegi kindlaks, et vette kukkudes olid mehed elus ja surm saabus viie minuti jooksul – mõlemad mehed uppusid. Ekspertiisi tulemus näitas, et mehed olid kained ega olnud tarvitanud narkootilisi aineid, samuti polnud kummalgi terviseriket. Polnud ka kaklusele viitavaid vigastusi.

Ka paadi ülevaatusel sellel kahjustusi ega vigastusi ei leitud. Murdunud oli paadi ahtris olnud lipumast, mis võis murduda, kui üks meestest üle selle vette kukkus.

Suvel õnnetuse asjaolusid tutvustades ütles Lääne prefekt Kaido Kõplas, et see, miks ja kuidas mehed vette kukkusid, teada ei ole. Selge pole see siiani. Politsei- ja piirivalveamet pöördus kompleksekspertiisi tegemiseks Soome partnerite poole, kes tegid täiendava ekspertiisi ka paadile. Lääne prefektuuri teabebüroo juht Argo Tali kinnitas detsembri lõpus Lääne Elule, et ekspertiisi tulemused pole veel selgunud.  

Hukkunud piirivalvuritele korraldati 6. juulil Tallinna Kaarli kirikus riiklikud matused, kus lähedastele avaldasid kaastunnet ka president Toomas Hendrik Ilves ning peaminister Taavi Rõivas. Renee Kark maeti Haapsalu Metsakalmistule. Tarmo Kammeri urn sai Rooslepa kalmistu mulda augustis.

Politsei ja piirivalve seaduse kohaselt makstakse seoses teenistusülesannete täitmisega hukkunud politseiametniku ülalpidamisel olnud inimestele hüvitist hukkunud ametniku kümne aasta palga ulatuses. Renee Kargil lähedasi, kellele seaduse alusel hüvitist maksta, polnud. Tarmo Kammeri lähedastele maksti hüvitist 141 879 eurot.

Komissar Renee Kark töötas piirivalvurina alates piirivalve loomisest 1991. aastal ja sellest suurema osa Haapsalu kordonis. Üleminspektor Tarmo Kammer töötas lääne piirkonnas, peamisel Hiiumaal, ja Dirhamis piirivalvurina 1996. aastast. Järgmisel aastal oleks Kammeril olnud õigus minna politseipensionile.

Kolleegid iseloomustasid neid kui töökaid ja kohusetundlikke mehi, kes olid ka toredad ja heasüdamlikud kaaslased.  

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz