Kullamaa elanik Endel Riive (keskel) surumas oma elupäästjate Kevin Saare (vasakul) ja Rait Roosilehe kätt. Foto: Arvo Tarmula
Kullamaal üksi elav 83aastane Endel Riive tänas esmaspäeval kaht kohalikku noormeest, kes kuulsid südaöösel suitsuanduri huilgamist ja uurisid välja, kust häire tuleb.
Kolmapäeva, 16. detsembri õhtul olid Kullamaa koolimaja aknad hilisööni valged, sest õpetaja Riina Gilden korraldas lastele ööbimisega tantsulaagri. Enne keskööd olid asula vahel liikvel ka 18aastased Kevin Saar ja Rait Roosileht. Kevin õpib Haapsalu kutsekoolis ehitusviimistlust, Märjamaal elav Rait Roosileht on Kullamaa keskkooli 11. kassi õpilane.
Koolimaja lähedal noorte hääli kuuldes tüürisid noormehed sinnapoole, aga enne kuulsid nad suitsuanduri üürgamist. Poisid arvasid, et see tuleb koolimajast, ja helistasid Riina Gildenile: „Kas teil on majas mingi häire?”
„Ütlesin poistele, et ei ole, aga mingu vaadaku Goldenbecki juurde, äkki on seal midagi lahti,” meenutas õpetaja Gilden. „Goldenbecki juures on vahel suitsuandur häiret andnud.”
Goldenbecki maja juurde suundudes märkasid poisid, et koolimaja vastas üle tee asuva punase puumaja aknas põleb tuli. Läksid lähemale ja nägid, et köök on paksult suitsu täis. Helistasid jälle Riina Gildenile ja palusid koolimajja sisselaskmist.
„Helistasin ruttu kooli kokatädile Heli Altmäele, kes elab naabermajas, et nad kohe vaatama läheksid,” sõnas Gilden. Vaprad naabrid Annika Altmäe ja Steven Dunning ruttasidki asja uurima. Laagrilised jälgisid koolimaja teise korruse aknast, kuidas naabrid majja sisenesid, siis välja tulid ja kilbist elektri välja lülitasid.
Natukese aja pärast saabus tuletõrje ja kohe pärast seda kiirabi.
Järgmisel hommikul edastas Lääne päästekeskus lakoonilise pressiteate: „16. novembril kell 23.57 sai häirekeskus teate, et Kullamaal on ühe eramaja köök sinist suitsu täis. Päästjad tõid majast välja vingumürgituse kahtlusega mehe, kellele kiirabi osutas kohapeal esmaabi. Selgus, et ahjul oli siiber liiga vara kinni pandud, mistõttu tuli majja vingu. Päästjad tuulutasid toad, kontrollisid ka pööningu üle ja tegid selgitustööd.”
Vingust päästetud 83aastane Endel Riive, elus, terve ja heas tujus, surus eile oma elupäästjail kätt ja rääkis, mis tol õhtul juhtus.
„Ei juhtunud eriti midagi, panin siibri natuke vara kinni, väikese pilu siiski jätsin,” rääkis Riive. „Vanapoisi asi, heitsin pikali. Kuulmine on mul vilets, 50 aastat traktori peal istunud. Telekas röögib ja see ka piiksub, aga mina ei kuule mitte midagi.”
Ühel hetkel ärkas ta diivanil üles ja sai aru, et midagi on valesti. Hakkas ennast püsti ajama, aga kukkus maha. Üüratult pikk aeg kulus, kuni ta välisukse juurde jõudis. Vahepeal jäi king ette, pani pea kingale ja puhkas. Jõudis ukse juurde, aga käsi ei tõusnud nii kõrgele, et saanuks lingi lahti. Kaks sentimeetrit jäi puudu.
„Pingutasin rohkem, kui eluaeg olen tööd teinud,” meenutas Riive. „Sain ukse lahti ja panin pea lävele. Oligi kõik. Siis tuli naabrinaine, siis tulid kirjude pükstega poisid, siis punaste pükstega poisse ja tüdrukuid – noh, arstid ja tuletõrje. Vaatasin, mis nüüd lahti, midagi erilist ei peaks olema. Arstid võtsid näpu otsast kolm tilka verd, nagu vanasti Vanapagan vana-aastaõhtul Koluvere teeristis võttis. Anti hapnikku ka.”
Endel Riive elab suures majas üksi, lapsed on oma elu peal ja naine puhkab juba pooltseist aastat kalmuaias.
„Muud poleks midagi, oleksin ainult oma lastel jõulud ära rikkunud,” sõnas Riive ja rehmas käega kalmistu poole. „Oleksin täna-homme seal kiviaedas olnud.”
