Reedel avatakse Haapsalu raekojas põnev arheoloogianäitus, mis tutvustab Läänemere idakalda rahvastele omast tava kaunistada rõivaid väikesest traadist keeratud spiraaltorukestega.
Eesti Rahva Muuseumi (ERM) näitus „Pronksspiraalidest vaselisteni – 1000 aastat rõivailu“ tugineb Eesti arheoloogilistele leidudele, avades külastajale maailma, mis esmapilgul pastakvedusid meenutavate spiraalide taga peitub.
Arheoloogia andmetel on Eesti aladel spiraalidega rõivaste kaunistamise komme jälgitav alates viikingiajast, mil matustesse ilmuvad pronksspiraalikesed ja nendest tehtud mustrid. See kaunistusvõte hääbub lõplikult alles 19. sajandi jooksul ja sellest ajast on Eesti Rahva Muuseumi kogudesse jõudnud viimased katked. Nii jälgib Jaana Ratase ja Riina Rammo koostatud näitus selle erilise kaunistusviisi püsimist ja arengut läbi aastasadade.
Jaana Ratase sõnul võib näituse jagada kahte ossa. Esimeses saalis, kus väljas arheoloogilised leiud ja nendega seotud tekstid, tutvustatakse rohkem arheoloogia köögipoolt, leidude põhjal järelduste ja rekonstruktsioonide tegemist.
Pronksspiraale ei nähtud ainult kaunite ehetena, vaid neile omistati ka kaitsemaagilist jõudu kurjade vaimude vastu ning sestap kanti spiraale ka enim kaitset vajavatel kohtadel inimkehal. Näiteks spiraalidest põll kaitses minevikus naise kõhtu ja üska, kus kanti last. Samas rõhutasid metalse läikega kaunistused inimese sotsiaalset ja majanduslikku staatust. Kõige rikkalikumalt olid naised kaunistatud kõige viljakamas eas – pruudi ja nooriku staatuses.
Lisaks on matustest leitud spiraaltorukestest mustrid peamiseks allikaks rõivastest, mida siinsed inimesed minevikus kandsid. Külastajad saavad näha teaduslikku rekonstruktsiooni Kukruse kalmistu (12. sajandi lõpp) leidude põhjal valminud naise rõivakomplektist, mis ühtlasi on killuke ERMi tulevasest püsiekspositsioonist.
Teise ruumi ekspositsioon, kus tutvustatakse spiraalide kasutamise võtteid ja esimest korda tuuakse välja mustrid, võiks suuremat huvi pakkuda käsitööhuvilistele. Näituse koojastajad loodavad, et nendes peentes mustrites on kindlasti ajatut ilu, mis lummab ja inspireerib ka tänapäevaseid inimesi.
Näitus avatakse Haapsalu raekojas reedel, 11. detsembril kell 16 ja jääb külastajatele avatuks kevadeni.
Fotod Arvo Tarmula
