Silt: näitus

[gallery ids="471241,471242,471243,471244,471245,471246,471247,471248,471249,471250,471251,471252,471253,471254,471255,471256"]   Iloni Imedemaa teisel korrusel avatud näitus „Kogu vaates” tõstab tähelepanu keskpunkti tänavu 20. sünnipäeva tähistava Imedemaa kunstikogu. „Näitustel oleme kasutanud oma kogusse kuuluvaid töid, aga seekord räägime kogust endast – kuidas see siia tuli, kui palju meil kogus töid on ja kuidas see kogu ikka veel täieneb,” ütles Iloni Imedemaa haridusjuht Anne Suislep. 2004. aastal avanes Läänemaa muuseumil võimalus saada enda kasutusse Kooli 5 maja, kus seni olid läänlased registreerinud abielusid ja sünde-surmi. Et samal ajal sündis maailmakuulsal raamatuillustraatoril Ilon Wiklandil mõte kinkida osa oma loomingust Eestile, siis mis olnuks veel sobivam, kui et Haapsalus lapsepõlve veetnud kunstniku tööd jõuavad sinna, kus tema loojateekond alguse sai. Kui esialgu räägiti, et Haapsallu võiks tulla 80 Wiklandi tööd, siis 2006. aastal, mil Im

[caption id="attachment_469408" align="alignnone" width="1920"] Rändnäitus kultuurimajas. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Haapsalu kultuurikeskuse fuajees on nädala lõpuni väljas rändnäitus „Meie lood” halvale teele läinud või probleemide küüsi sattunud, aga abi saanud noorte lugudest. Inimesekõrgustele figuuridele on trükitud konkreetsete 18–29aastaste noorte inimeste lood, mis räägivad üksindusest, vanemate alkoholismist, seksuaalsest väärkohtlemisest, k

[gallery ids="468412,468401,468402,468403,468404,468406,468407,468405,468408,468411,468410"]   „Kas nägu on veel identiteet – või juba liides?” küsib kunstnik May Aavasalu Haapsalu kunstikooli galeriis teisipäeval avatud näitusel „Maskid ja profiilid”. Seitse üleelusuurust maski, mis kunstikooli galeriisse astujat tervitavad, ei kujuta konkreetseid inimesi, vaid seisundeid või rolle, mida igapäevaelus kanname. Maski tahab saab peitu pugeda – näidata end sellisena, nagu näidata tahame. Vahel ei tea me isegi seda, kas maski taga on päris inimene. „Me ei tea, kes meid petab ja kes on aus inimene,” ütles Aavasalu näituse avamisel. Eriti kerge on pettuse ohvriks langeda digimaail

[caption id="attachment_460306" align="alignnone" width="1920"] Claude Monet maali koopia präänikul. Foto: Juhan Hepner[/caption] Haapsalu kolledži käsitöötehnoloogia ja disaini eriala tudeng Anna Käär pani Haapsalu raamatukogu lugemissaalis näitusele maailmakuulsate kunstiteoste koopiad, mille ta on maalinud präänikutele. Näiteks on söödavate maalide seas Claude Monet’, Vincent van Goghi, Ilja Repini ja teiste kunstnike tööde koopiad. Käär ütles näituse tutvustuses, et üks tema ameteid on kondiiter

[gallery ids="459881,459878,459890,459875,459867,459891,459892,459877,459886,459869,459893,459862,459863,459864,459882,459865,459871,459866,459884,459887,459872,459873,459870,459889,459874,459876,459883,459885,459888,459879,459880"]   Haapsalu kunstikooli keldrigaleriisse on end sisse seadnud uued asukad ehk keldrielukad. Kunstnik Ursula Aavasalu avas seal laupäeva pärastlõunal oma juubelinäituse "Keldrielukad". Digigraafika ja keraamika põimuvad hämaraks maailmaks, mis sobib sügisesse ja hingedeaega nagu väike allilma galerii – ühe suure sünnipäeva tähistamiseks. Keldrielukad on sündinud Aavasalu loetud raamatutest, muinasjuttudest, uudistest, nähtud filmide

[caption id="attachment_459819" align="alignnone" width="1200"] Viruskiemand Amanda ja Vana Rott. Illustratsioon: Takinada[/caption] Narva raamatukogus äsja avatud näitusel „Uus lugu. Vana lugu” näeb Kaie Ilvese lasteraamatute tegelasi – viruskiemand Amandat ja siilipoiss Oskarit, kellele on näo ja kuju andnud kunstnik Takinada. Takinada ongi näitusele valinud pildid kolmest lasteraamatust: lisaks Amandale ja Oskarile ka 1939. aastal ilmunud, kuid nüüd uute illustratsioonidega välja antud Johan

[gallery ids="459720,459718,459719,459716,459717"]   Libarebaseid jätkub kahele korrusele ja kolme tuppa. Rahvusvahelise illustratsiooninäituse „Libarebased. Rebaste võlu” pildid jõudsid Haapsalu lasteraamatukokku. Selleteemalise näituse eesti kunstnike töid sai lasteraamatukogus näha neli aastat tagasi. Nüüd avanes võimalus eksponeerida teiste maade illustraatorite lähenemist idamaistele legendidele. Esindatud on kümmekonna riigi kunstnike looming. Illustraatorid Itaaliast, Hispaaniast, Lätist, Iisraelist, Suurbritanniast, Saksamaalt, Eestist ja mujalt on püüdnud tabada selle idamaise vaimolendi loomust. Kujumuutmine on tundunud (ja tundub küllap prae

[caption id="attachment_458687" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu raekoja teadur-kuraator Kadri Laur pani kokku näituse Haapsalu kuurordielust. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Haapsalu raekojas neljapäeval avatud näitus „Murtud karkude linn” viib külastaja teise maailmasõja eelsesse Haapsallu suvitusellu. Murtud kargud on näituse kontekstis need, mille Haapsalu supelasutustes peatuv suvitaja on kõrvale heitnud, sest tervenenuna pole tal neid lihtsalt enam tarvis – nii nagu skulptuur „Kepimurdja”, kus mudas tervenenud mees

[caption id="attachment_458445" align="alignnone" width="1318"] Alar Raudoja ütleb, et kunstis peab olema värvi ja kirge. Foto: Andra Kirna[/caption] Oru kultuurisaali Arhiivi pani oma maalinäituse üles Pärnu kunstnik Alar Raudoja. „Donnad. Madonnad. Primadonnad” on peamiselt portreenäitus. Kirgastelt lõuenditelt vaatavad vastu naised, aga mitte ainult – esindatud on ka drag’id. Raudoja sattus ühel Gran Canaria karnevalil drag-rongkäiku pildistama. „See on seal päris pikk niisugune