7 C
Haapsalu
Reede, 29. märts 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Arheoloogia

Silt: arheoloogia

Arheoloogid uurivad jälle Kolu Kalmumäge

[caption id="attachment_403918" align="aligncenter" width="2000"] 1986. aasta kaevamised Kolu kalmel. Foto: erakogu.[/caption] Kolu kalme, mida arheoloogid sel suvel taas uurima asusid, avastati 1986. aastal toona Ahli küla alla liidetud Kolu küla Kalmumäel. Kalmumäeks nimetatud kõrgendikku oli kasutatud suurte kivide laoplatsina, kust neid siis järjest kivipurustajasse veeti. Kõrgendiku põhjaserva oli aga lükatud kalmekihist vall, milles võis näha põlenud raudkive ja ka kohati üsna musta mulda. Arheoloogi silm märkas, et tegu on muinaskalme kultuurkihiga. Õnnestus märgata ka põlenud luukilde ning pronksist käevõru, hoburaudsõlge ja noatupe otsikut. Matmispaik võeti muinsuskaitse alla.

Ahli muinaskalme ei väsi üllatamast

content/uploads/2023/07/Arheoloogid-Ahlis_Kaire-9-Heikki-Pauts.jpeg"> Kaevamisi juhtiva Heikki Pautsi sõnul on sel aastal arheoloogide peamine töövahend sõel, millega vanu mullahunnikud läbi sõelutakse. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Teist nädalat uurivad arheoloogid Haapsalu külje all asuvat Ahli kivikalmet, mida esimest korda kaevati 37 aastat tagasi. Seekordsetel kaevamistel ei näe tavapärast muinaskalme uurimisel avanevat pilti, kus arheoloogid kühvlitega kiht kihi haaval maapinda uurivad, vaid kalmekohal on üles seatud neli suurt sõela, millega mulda läbi sõelutakse. Kaevamisi juhatava arheoloogi Heikki Pautsi sõnul on tänavu arheoloogide põhitöö Ahlis 1986. aasta kaevamistel kokku kuhjatud mullahunnikute läbi sõelumine.

Arheoloogid piilusid masinatega Lihulas ja Saastnas maapõue

[gallery ids="403062,403064,403066,403068,403070,403072,403074,403076,403078,403080,403082,403084,403086,403088,403090,403092,403094,403096,403098,403100,403102,403105,403107,403109"] Fotod Kaire Reiljan Sel nädalal müttasid Lihula mõisamäel ja Saastna keskaegse kabeli ümbruses kummalised seadeldised, millega arheoloogid püüdsid labidat kätte võtmata piiluda maapõue. Selle nädala jooksul uurisid Trondheimis asuva teadus- ja tehnikaülikooli arheofüüsikud koos Tallinna ülikooli ajaloolaste-arheoloogidega Lihula linnusemäge ja Saastna kabeli ümbrust kahe seadeldisega – georadari ja magnetomeetriga. Neljapäeva õhtul tutvustas Norra-Eesti uurimisrühm Lihula mõisas huvilistele seadeldisi, millega uuringuid läbi viidi, ja näitas ka Lihula linnusemäe uuringu esimesi tulemusi.

Arheoloogid uurivad kõrgtehnoloogiliste seadmetega Lihulat ja Saastnat

[gallery ids="402782,402784,402786,402788,402790,402792,402794,402796,402798,402800"] Fotod Kaire Reiljan Sel nädalal müttavad Lihula mõisamäel ja Saastna kabeli ümbruses kummalised seadeldised, millega arheoloogid püüavad labidat kätte võtmata piiluda maapõue. Magnetomeetri ja georadari abil on võimalik maasse auku kaevamata kindlaks teha näiteks seda, kas maa sees on peidus müüre, tuleasemeid või muud, mida palja silmaga ei näe. Neljapäeva, 29. juuni õhtul kl 17 on kõigil huvilistel võimalus tulla Lihula mõisa, kus ajaloolane Kersti Markus ning arheoloogid Anton Pärn ja Villu Kadakas koos Carmen Cuenca-Garciaga Trondheimi ülikoolist tutvustavad uuringute eesmärke ja räägivad kõrgtehnoloogilistest meetoditest, millega vaadeldakse Lihula kultuurkihti. Kui läheb hästi, loodavad arheoloogid tutvustada ka uuringute esimesi tulemusi.

Saastnast leitud mündid räägivad ohverdamisest

[caption id="attachment_373906" align="alignnone" width="2000"] Arheoloog Anton Pärna sõnul õnnestus tänavuste kaevamistega kindlaks teha Saastna kabeli altarikoht. Foto Kaire Reiljan[/caption] Kahe augustinädala jooksul uurisid arheoloogid Anton Pärn ja Heiki Valk Saastna püha Olavi kabelit ja selgitasid välja, et kabel on olnud seniarvatust suurem. See, et kabel on olnud 7 meetrit lai ja 16,5 meetrit pikk, sai selgeks pärast seda, kui arheoloogid sel suvel müüre avasid. „Kabel on päris suur, arvestades selle ümber elanud kogukonda. „Ilmselt on kabelil olnud märksa suurem mõjujõud kui ainult lähiümbrus,” ütles Pärn.

Maa seest tuli välja putkkirves

[caption id="attachment_365222" align="alignnone" width="2000"] Paeni välja jõudnud kaevandi põhjas paljastuvad jäljed nõukogudeaegsest sügavkünnist – pae sisse on küntud vaod. Foto: Andra Kirna[/caption] Mai lõpus kaevasid arheoloogid Mati Mandli juhtimisel Ulustes 5.–6. sajandist pärit kalmet, lootus oli leida sealt ka vanemaid esemeid. Et põld kalmet peidab, selgus, kui detektorist leidis sealt 5.–6. sajandist pärit putkkirve. „Palusime jätta osa põldu vilja alt vabaks, et seda väikese seltskonnaga kaevata,“ ütles Mandel. Koht valiti lootuses leida sealt ka midagi varasemat. „Läänemaa on selles mõttes huvitav, et varasemast perioodist on väga vähe leide,“ ütles Mandel. „Meil on täiesti puudu 1.–4. sajandi, Rooma rauaaja leiud. Ka kalmistute jälgi sellest ajast pole õnnestunud leida,” rääkis arheoloog. „Olen pea kogu tööelu siinkandis kaevanud ja leidnud ainult mõned selle perioodi esemed,“ lisas ta.

Teeremont paljastas keskaegse asustuse

[caption id="attachment_338000" align="alignnone" width="2000"] 13. sajandi jooginõu sang. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Haapsalus tuli Vaba tänava trassitööde käigus välja, et juba keskajal on elatud ka piiskopilinnusest lõuna pool, mitte pelgalt linnusest põhjapoole jääval vanalinna alal. Sadeveetrasse rajades sattusid ehitajad Vaba tänava parkla juures keskagsele asustuskihile, kust tuli välja arvatav hoone alus, 13. sajandi lõpu keraamikat ja üks 15. sajandist pärit münt.

Arheoloogid tutvustasid Haapsalu ja Lihula kaugemat minevikku

[gallery ids="332645,332647,332649,332651,332653,332655,332657,332659,332661,332663,332665,332667,332669,332671,332673,332675,332677,332679,332681,332683,332685,332687,332689,332691"] Fotod Andra Kirna Euroopa arheoloogiapäevade puhul sai reedel Haapsalus ja laupäeval Lihulas tutvuda linnade varasema minevikuga. Haapsalus oli giidiks arheoloog ja SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid juhataja Anton Pärn. Lihulas tutvustas muistiseid ja rääkis kaevamistest arheoloog Mati Mandel.