Silt: arheoloogia

[caption id="attachment_430043" align="alignnone" width="1920"] Arheoloog Heiki Valk otsib Ridala Tubrilinnas jälgi selle kohta, kas linnust on ka pärast vallutust kasutatud. Foto Kaire Reiljan[/caption] Nädal aega on arheoloogid Heiki Valgu juhtimisel olnud ametis Ridala Tubrimäel, et selgitada välja, kui kaua on linnust kasutatud. Sama uuringu raames võtavad arheoloogid järgmisena ette Leedi Hallimäe. „Esimene küsimus, mida uurime: millal linnus maha jäeti ja kas see oli pärast vallutust veel kasutusel,” ütles Valk. Valgu uurimistöö teema on Eesti 11.–14. sajandi muutuste ajastu ühiskond, traditsioonid ja kultuur. „Selle raames on küsimus, mis ajani olid linnused eestlaste käes kasutusel,” ütles Valk. Tema sõnul on teada, et Virumaal, Saaremaal ja Harjumaal Varbola linnust kasutasid eestlased pärast vallutust. Läänemaa, kui jätta kõrvale Lihula, on aga arheoloogiliselt täiesti läbi uurimata.

[gallery ids="423918,423919,423923,423920,423917,423921,423922,423924"]   Lihula mõisa viinaaida restaureerimisel tuli selle müüri äärest päevavalgele kaev, mis on teadaolevalt Lihula vanim. Lihula mõisa viinaait, mida praegu Norra riigi toetusega ehitatakse ümber käsitöökojaks ja muinsuskaitse teabekeskuseks, on valminud 19. sajandil. Viinaaida restaureerimise käigus on välja tulnud, et selle üks nurk toetub keskaegse kaevu servale. „Aida ehitamisega on kaevu lõhutud ja kive ringi sätitud,” ütles Lihulas arheoloogilisi kaevamisi läbi viiv arheoloog Mihkel Tammet Keskvere kultuurikojast. Koos arheoloogi Anton Pärnaga hoiab ta restaureerimistöödel silma peal.

[caption id="attachment_403918" align="aligncenter" width="2000"] 1986. aasta kaevamised Kolu kalmel. Foto: erakogu.[/caption] Kolu kalme, mida arheoloogid sel suvel taas uurima asusid, avastati 1986. aastal toona Ahli küla alla liidetud Kolu küla Kalmumäel. Kalmumäeks nimetatud kõrgendikku oli kasutatud suurte kivide laoplatsina, kust neid siis järjest kivipurustajasse veeti. Kõrgendiku põhjaserva oli aga lükatud kalmekihist vall, milles võis näha põlenud raudkive ja ka kohati üsna musta mulda. Arheoloogi silm märkas, et tegu on muinaskalme kultuurkihiga. Õnnestus märgata ka põlenud luukilde ning pronksist käevõru, hoburaudsõlge ja noatupe otsikut. Matmispaik võeti muinsuskaitse alla.

content/uploads/2023/07/Arheoloogid-Ahlis_Kaire-9-Heikki-Pauts.jpeg"> Kaevamisi juhtiva Heikki Pautsi sõnul on sel aastal arheoloogide peamine töövahend sõel, millega vanu mullahunnikud läbi sõelutakse. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Teist nädalat uurivad arheoloogid Haapsalu külje all asuvat Ahli kivikalmet, mida esimest korda kaevati 37 aastat tagasi. Seekordsetel kaevamistel ei näe tavapärast muinaskalme uurimisel avanevat pilti, kus arheoloogid kühvlitega kiht kihi haaval maapinda uurivad, vaid kalmekohal on üles seatud neli suurt sõela, millega mulda läbi sõelutakse. Kaevamisi juhatava arheoloogi Heikki Pautsi sõnul on tänavu arheoloogide põhitöö Ahlis 1986. aasta kaevamistel kokku kuhjatud mullahunnikute läbi sõelumine.

[gallery ids="403062,403064,403066,403068,403070,403072,403074,403076,403078,403080,403082,403084,403086,403088,403090,403092,403094,403096,403098,403100,403102,403105,403107,403109"] Fotod Kaire Reiljan Sel nädalal müttasid Lihula mõisamäel ja Saastna keskaegse kabeli ümbruses kummalised seadeldised, millega arheoloogid püüdsid labidat kätte võtmata piiluda maapõue. Selle nädala jooksul uurisid Trondheimis asuva teadus- ja tehnikaülikooli arheofüüsikud koos Tallinna ülikooli ajaloolaste-arheoloogidega Lihula linnusemäge ja Saastna kabeli ümbrust kahe seadeldisega – georadari ja magnetomeetriga. Neljapäeva õhtul tutvustas Norra-Eesti uurimisrühm Lihula mõisas huvilistele seadeldisi, millega uuringuid läbi viidi, ja näitas ka Lihula linnusemäe uuringu esimesi tulemusi.

[gallery ids="402782,402784,402786,402788,402790,402792,402794,402796,402798,402800"] Fotod Kaire Reiljan Sel nädalal müttavad Lihula mõisamäel ja Saastna kabeli ümbruses kummalised seadeldised, millega arheoloogid püüavad labidat kätte võtmata piiluda maapõue. Magnetomeetri ja georadari abil on võimalik maasse auku kaevamata kindlaks teha näiteks seda, kas maa sees on peidus müüre, tuleasemeid või muud, mida palja silmaga ei näe. Neljapäeva, 29. juuni õhtul kl 17 on kõigil huvilistel võimalus tulla Lihula mõisa, kus ajaloolane Kersti Markus ning arheoloogid Anton Pärn ja Villu Kadakas koos Carmen Cuenca-Garciaga Trondheimi ülikoolist tutvustavad uuringute eesmärke ja räägivad kõrgtehnoloogilistest meetoditest, millega vaadeldakse Lihula kultuurkihti. Kui läheb hästi, loodavad arheoloogid tutvustada ka uuringute esimesi tulemusi.

[caption id="attachment_373906" align="alignnone" width="2000"] Arheoloog Anton Pärna sõnul õnnestus tänavuste kaevamistega kindlaks teha Saastna kabeli altarikoht. Foto Kaire Reiljan[/caption] Kahe augustinädala jooksul uurisid arheoloogid Anton Pärn ja Heiki Valk Saastna püha Olavi kabelit ja selgitasid välja, et kabel on olnud seniarvatust suurem. See, et kabel on olnud 7 meetrit lai ja 16,5 meetrit pikk, sai selgeks pärast seda, kui arheoloogid sel suvel müüre avasid. „Kabel on päris suur, arvestades selle ümber elanud kogukonda. „Ilmselt on kabelil olnud märksa suurem mõjujõud kui ainult lähiümbrus,” ütles Pärn.

[caption id="attachment_365222" align="alignnone" width="2000"] Paeni välja jõudnud kaevandi põhjas paljastuvad jäljed nõukogudeaegsest sügavkünnist – pae sisse on küntud vaod. Foto: Andra Kirna[/caption] Mai lõpus kaevasid arheoloogid Mati Mandli juhtimisel Ulustes 5.–6. sajandist pärit kalmet, lootus oli leida sealt ka vanemaid esemeid. Et põld kalmet peidab, selgus, kui detektorist leidis sealt 5.–6. sajandist pärit putkkirve. „Palusime jätta osa põldu vilja alt vabaks, et seda väikese seltskonnaga kaevata,“ ütles Mandel. Koht valiti lootuses leida sealt ka midagi varasemat. „Läänemaa on selles mõttes huvitav, et varasemast perioodist on väga vähe leide,“ ütles Mandel. „Meil on täiesti puudu 1.–4. sajandi, Rooma rauaaja leiud. Ka kalmistute jälgi sellest ajast pole õnnestunud leida,” rääkis arheoloog. „Olen pea kogu tööelu siinkandis kaevanud ja leidnud ainult mõned selle perioodi esemed,“ lisas ta.