Silt: arheoloogia

[caption id="attachment_433349" align="alignnone" width="1544"] Tubrilinna linnusevall lennukilt. Foto erakogu[/caption] Lihulas, äsja renoveeritud omaaegses viinaaidas avati väike arheoloogianäitus, kus eksponeeritakse leide, mis sel suvel on päevavalgele tulnud kaevamistel Lihula mõisamäelt ja Saastna kabeli kaevamistelt. Kuid kaevati ka teistel Läänemaa muinsusobjektidel.

[caption id="attachment_432124" align="alignnone" width="1920"] Arheoloog Mihkel Tammet näitab Lihula viinaköögis Läänerannast välja tulnud leide. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Rootslaste lennutatud vibunool, Saastna kabeli Jeesuse kuju ja Keemu koge tükk on kolm tähelepanuväärset leidu, mida eilsest näeb Lihula mõisa vastrenoveeritud viinaköögi esimesel näitusel. Näituse ühe koostaja, arheoloog Mihkel Tammeti sõnul oli Lääneranna valla esimene soov tutvustada Lihula kultuuripäevade puhul inimestele viinaaida ümbrusest välja tulnud leide. „Mõtlesime, et ei piirdu ainult viinaaiada leidudega. Kuna kolleegidel arheoloogidel on olnud toredaid leide, nimetame seda Lääneranna arheoloogia näituseks,” ütles Tammet.

[caption id="attachment_430043" align="alignnone" width="1920"] Arheoloog Heiki Valk Tubrilinans. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Läänemaa kahte muinaslinnust uurinud arheoloogid ei leidnud Ridala Tubrimäel esialgu jälgi linnuse vallutusjärgsest kasutusest, küll aga viitasid sellele Leedi Hallimäe leiud. Arheoloog Heiki Valgu juhtimisel uuriti juulis kahte seni arheoloogide pilgu alt kõrvale jäänud Läänemaa muinaslinnust – Ridala Tubrimäge ja Leedi Hallimäge Lääne-Nigula kihelkonnas. Uurimistöö eesmärk on Valgu sõnul selgitada välja, kas Eesti muinaslinnused jäid kasutusse ka pärast 13. sajandi alguse võõrvõimude vallutust. „Praegu võib öelda, et Tubrimägi ilmselt mitte, Hallimägi aga küll,” ütles Valk peale tänavuste arheoloogiliste uuringute lõppu.

[caption id="attachment_431536" align="alignnone" width="1920"] Teist suve olid arheoloogid ametis Ahli külas asuval Kalmumäel, kuid leiusaak jäi tänavu kasinaks. Foto: Heikki Pauts[/caption] Juba teist aastat toimusid arheoloogilised väljakaevamised Kolu küla juures asuval Ahli Kalmumäel, kuid mullusega võrreldes jäi leiusaak väiksemaks. Muistne matmispaik avastati Ahlis 1986. aastal, peale seda, kui kohalik kolhoos hakkas põldude servas asuval paekõrgendikul buldooseriga pinnast ära lükkama. Toona kohale sattunud arheoloog Mati Mandel nägi mullas pronksist ehteid, põlenud luid ja savinõukilde ning tundis nende põhjal ära Lääne-Eestile tüüpilise põletusmatustega kivikalme.

[caption id="attachment_430043" align="alignnone" width="1920"] Arheoloog Heiki Valk otsib Ridala Tubrilinnas jälgi selle kohta, kas linnust on ka pärast vallutust kasutatud. Foto Kaire Reiljan[/caption] Nädal aega on arheoloogid Heiki Valgu juhtimisel olnud ametis Ridala Tubrimäel, et selgitada välja, kui kaua on linnust kasutatud. Sama uuringu raames võtavad arheoloogid järgmisena ette Leedi Hallimäe. „Esimene küsimus, mida uurime: millal linnus maha jäeti ja kas see oli pärast vallutust veel kasutusel,” ütles Valk. Valgu uurimistöö teema on Eesti 11.–14. sajandi muutuste ajastu ühiskond, traditsioonid ja kultuur. „Selle raames on küsimus, mis ajani olid linnused eestlaste käes kasutusel,” ütles Valk. Tema sõnul on teada, et Virumaal, Saaremaal ja Harjumaal Varbola linnust kasutasid eestlased pärast vallutust. Läänemaa, kui jätta kõrvale Lihula, on aga arheoloogiliselt täiesti läbi uurimata.

[gallery ids="423918,423919,423923,423920,423917,423921,423922,423924"]   Lihula mõisa viinaaida restaureerimisel tuli selle müüri äärest päevavalgele kaev, mis on teadaolevalt Lihula vanim. Lihula mõisa viinaait, mida praegu Norra riigi toetusega ehitatakse ümber käsitöökojaks ja muinsuskaitse teabekeskuseks, on valminud 19. sajandil. Viinaaida restaureerimise käigus on välja tulnud, et selle üks nurk toetub keskaegse kaevu servale. „Aida ehitamisega on kaevu lõhutud ja kive ringi sätitud,” ütles Lihulas arheoloogilisi kaevamisi läbi viiv arheoloog Mihkel Tammet Keskvere kultuurikojast. Koos arheoloogi Anton Pärnaga hoiab ta restaureerimistöödel silma peal.

[caption id="attachment_403918" align="aligncenter" width="2000"] 1986. aasta kaevamised Kolu kalmel. Foto: erakogu.[/caption] Kolu kalme, mida arheoloogid sel suvel taas uurima asusid, avastati 1986. aastal toona Ahli küla alla liidetud Kolu küla Kalmumäel. Kalmumäeks nimetatud kõrgendikku oli kasutatud suurte kivide laoplatsina, kust neid siis järjest kivipurustajasse veeti. Kõrgendiku põhjaserva oli aga lükatud kalmekihist vall, milles võis näha põlenud raudkive ja ka kohati üsna musta mulda. Arheoloogi silm märkas, et tegu on muinaskalme kultuurkihiga. Õnnestus märgata ka põlenud luukilde ning pronksist käevõru, hoburaudsõlge ja noatupe otsikut. Matmispaik võeti muinsuskaitse alla.

content/uploads/2023/07/Arheoloogid-Ahlis_Kaire-9-Heikki-Pauts.jpeg"> Kaevamisi juhtiva Heikki Pautsi sõnul on sel aastal arheoloogide peamine töövahend sõel, millega vanu mullahunnikud läbi sõelutakse. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Teist nädalat uurivad arheoloogid Haapsalu külje all asuvat Ahli kivikalmet, mida esimest korda kaevati 37 aastat tagasi. Seekordsetel kaevamistel ei näe tavapärast muinaskalme uurimisel avanevat pilti, kus arheoloogid kühvlitega kiht kihi haaval maapinda uurivad, vaid kalmekohal on üles seatud neli suurt sõela, millega mulda läbi sõelutakse. Kaevamisi juhatava arheoloogi Heikki Pautsi sõnul on tänavu arheoloogide põhitöö Ahlis 1986. aasta kaevamistel kokku kuhjatud mullahunnikute läbi sõelumine.

[gallery ids="403062,403064,403066,403068,403070,403072,403074,403076,403078,403080,403082,403084,403086,403088,403090,403092,403094,403096,403098,403100,403102,403105,403107,403109"] Fotod Kaire Reiljan Sel nädalal müttasid Lihula mõisamäel ja Saastna keskaegse kabeli ümbruses kummalised seadeldised, millega arheoloogid püüdsid labidat kätte võtmata piiluda maapõue. Selle nädala jooksul uurisid Trondheimis asuva teadus- ja tehnikaülikooli arheofüüsikud koos Tallinna ülikooli ajaloolaste-arheoloogidega Lihula linnusemäge ja Saastna kabeli ümbrust kahe seadeldisega – georadari ja magnetomeetriga. Neljapäeva õhtul tutvustas Norra-Eesti uurimisrühm Lihula mõisas huvilistele seadeldisi, millega uuringuid läbi viidi, ja näitas ka Lihula linnusemäe uuringu esimesi tulemusi.