Avakülg Tags Arheoloogia

Silt: arheoloogia

Rüütli tänava krunt ei väsi üllatamast

[caption id="attachment_301360" align="aligncenter" width="2000"] Rüütli ja Linda tänava nurgakrundil on lisaks kahele suurele keldrile päevavalgele tulnud ka varasemaid müüre. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Haapsalus Rüütli ja Linda tänava nurgal toimuvatel arheoloogilistel väljakaevamistel tuleb päevavalgele järjest uusi üllatusi, mis on pannud arheoloog Anton Pärna oma esialgseid seisukohti ümber hindama. „Kogu aeg kõik muutub,” ütles Pärn. Muutused on tingitud sellest, et maapõuest paljastub järjest uusi müürilõike ja neis omakorda ukseavasid, nišše, treppe ja ka leide, mis ajaloolastele järjest uut infot annavad. „Ma olen ise hästi rahul,” ütles Pärn. Tema sõnul on praegune arheoloogiline uurimine jätkuks 32 aasta tagustele Jaani tänava kaevamistele. „Aga see siin on veel uhkem kui Jaani tänaval,” lisas ta. Linnaarheoloogi töö meenutab elevandi kirjeldamist läbi lukuaugu – kord näed ühte jupikest, siis teist ja lõpuks pead püüdma neid jupikesi tervikuks liita. Selliseid trassikaevamisest suuremaid arheoloogilisi uurimisi nagu praegu Rüütli ja Linda (kunagise Saksa) tänava nurgal, on viimase veidi enam kui 30 aasta jooksul olnud Haapsalus kolm – Jaani tänaval, Väike-Mere tänaval ja nüüd. „Sellega võib juba teha üldistusi linna arengu ja linna planeeringu kohta,” ütles Pärn.

Maapõu paljastas Rüütli tänaval puhta veega kaevu

[caption id="attachment_299916" align="alignnone" width="2000"] Arheoloog Anton Pärn arvab, et tagumine, sinise kilega kaetud kelder on vanem kui tänavaäärne. Arvo Tarmula[/caption] Haapsalus Rüütli ja Linda tänava nurgal tuli arheoloogilise uurimise käigus välja kaks võlvkeldrit, millest ühes on kristallpuhta veega kaev. „See on üks huvitavamaid viimase kümnendi ehitusleide linnast – muidugi on huvitav ka linnamüür, aga eluhoonetest on see raudselt kõige unikaalsem,” ütles muuseumijuht ja arheoloog Anton Pärn Rüütli ja Linda tänava nurgal päevavalgele tulnud keldrite kohta. See, et aastakümneid tühjalt seisnud krundil vanale keldrile satutakse, polnud iseenesest üllatav, pealegi oli varasematest kirjeldusest teada, et sellel kohal on asunud keldriga maja. Keldri nurgale satuti ka kaks aastat tagasi krundil esmaseid arheoloogilisi uuringuid tehes. Sellest teadmisest lähtudes kavandas krundi uus omanik ka oma uue maja asukoha. Et aga keldreid on kaks, tuli kõigile üllatusena. Pärn ütles, et kuna keldrid on omavahel ühendatud, võidi neid ka ühena kirjeldada. „Keldrid on väga heas seisukorras ja tänapäeva mõistes väga suured,” ütles Pärn, kelle sõnul on kahe keldri pindala kokku umbes 70 m². „Minu soovitus omanikule oleks need säilitada, sest see on väga suur rikkus,” ütles Pärn.

Pool sajandit Läänemaa arheoloogiat jõudis näitusele

[caption id="attachment_275024" align="alignnone" width="1134"] Mati Mandel meneutas näituse avamisel Läänemaa arheoloogilise uurmisega seotud seiku. Foto Kaire Reiljan[/caption] Kõmsi kultuurimajas näeb laupäevast stendinäitust poole sajandi jooksul toimunud Läänemaa arheoloogilistest kaevamistest. Arheoloog Mati Mandeli koostatud ja kunstnik Elen Apsaloni kujundatud stendidel on ära toodud kõik poole sajandi vältel Läänemaal ja Haapsalus tehtud arheoloogilised kaevamised. Läänemaa järjepideva arheoloogilise uurimise alguseks võib lugeda 1969. aastat, mil Vello Lõugase eestvõttel uuriti Kõmsi tarandkalmeid. Mandel rääkis näituse avamisel, et Kõmsi kaevamiste alguseks polnud tarandkalmeid veel uuritud, mistõttu kaevamised tekitasid suurt tähelepanu. Mandel meenutas, et Kõmsile toodi ka rahvusvahelisest soome-ugri kongressist osavõtjad: „Oli väga haruldane, et selline rahvusvaheline seltskond siia toodi.”