Heino Tamm. ARHIIV
Haapsalu linnavolikogu seisab kerge otsuse ees, kui reedel tuleb vastu võtta Haapsalu linna arengukava 2015–2028.
Kerge seetõttu, et see arengukava ei erine peaaegu üldse möödunud aastal volikogu vastuvõetud arengukavast aastaiks 2015–2024. Arengukava suurim muudatus on, et aastast 2024 on saanud aasta 2028 ja strateegiliste tegevuste elluviimise lõpptähtaeg on teine – 2018. aastast sai nüüd 2019.
Möödunud aastal kirjutas Lääne ELu (10.09.2014), et Haapsalu linna arengukavas napib uusi ideid. Aasta on möödunud, aga oleme ikka samas seisus.
Haapsalu linna arengukava on sedavõrd tähtis alusdokument, et ei tohiks nõustuda endiselt samal moel välja pakutud poolfabrikaadiga, kus linnavalitsus lepib ainult uue realiseerimistähtaja pealetrükiga.
Kuivõrd on kohalik omavalitsus kõige madalam valitsemistasand, kus rahva omaalgatusel on suur kaal, oleks loogiline ka eeldada, et linna arengukava koostatakse laiapõhjaliselt. Paraku, erinevalt näiteks üleaedsest Ridala vallast, ei ole Haapsalus kombeks sedaviisi talitada. Pole ühtki mõjuvat põhjendust, miks ei korraldanud linnavalitsus tänavu linna elanike arvamusküsitlust, mis oli arengukava selle aasta tegevuskavasse sisse kirjutatud. Samasugust sujuva libistamise taktikat on linnavalitsus kasutanud veel mitme sel aastal tegemata töö ja toimingu puhul ning lükanud need järgmistele aastatele.
Seesugune linnavalitsuse ükskõikne käitumine sunnib kasutama lopsaka sõnakasutuse poolest tuntud poliitiku Rein Langi sõnu, mis ta hõikas välja siis, kui poliitikute ebapädev jutt ta närvi ajas, ja öeldu oli vihje puupäisusele: „Mehed mütsid pähe! Rähnid õhus!”
Nüüd põgusalt Haapsalu linna arengukava sirvides võib öelda, et tegu on pigem linnavalitsuse töödokumendiga, kus ametnikud püüavad oma töökohustusi täites edendada eri valdkondades ja ka omavalitsuse elu. Halenaljakas on lugeda seesuguseid omavalitsuse igapäevategevusi arengukava tegevuskavas, mis on juba seadusandja poolt kirja pandud iga kohaliku omavalitsuse kohustustes – sõidu ja kõnniteede aastaringne korrashoid, parkide igapäevase korrashoiu tagamine, rannaalade korrashoiu tagamine, tänavavalgustuse hooldamine jms. Küsitavusi on teisigi, näiteks kas linna arengukava on ikkagi see koht, kuhu sisse kirjutada linnavalitsuse personalipoliitika (spordinõuniku ametikoha taastäitmine aastail 2015–2016).
Linna suuremad tuiksooned on teed ja tänavad. Küsiks, mis kasu saab olema investeeringuist vanalinnas, kui on oht, et külastusobjektide juurde varsti enam ei pääse? Haapsalu linna teed ja tänavad sarnanevad järjest rohkem hädas ja puuduses õmmeldud lapitekiga, mis on kuskilt katki, kusagilt kulumas, aga mõnda kohta on ka ehk täiesti uus tükike õmmeldud. Seesugused uued lapikesed kajastuvad arengukava 2015. aasta tegevusaruandes, kus linna tänavate investeeringute rekonstrueerimistööde all on lapikesed Lahe tänaval 12 meetrit, Lembitu tänaval 10 meetrit, Linda tänaval 14 meetrit jpt. Seesugused jupitamisega seotud teeremonditööd ei allu mingile loogikale.
Kohalike teede rahastamise kohta jagab linnavalitsus keskvalitsuse kohta teravat kriitikat, mis aga jääb üldisele tasemele – koostöö on nadi. Samal ajal ei ole linnavalitsus oma igapäevases töös suutnud määrata linna teede tasemeid, selle taha aga jääb selguse saamine, kui palju raha teed tegelikult vajaksid.
Palju on räägitud ühest linna suurest tuiksoonest – Metsa tänava remondist. Paraku nihutab värske arengukava selle tänava remondi juba aastasse 2018. See tähtaeg on järjekordselt sulaselge bluff, sest Haapsalu Veevärgi vee ja kanalisatsiooni hinnad ei kannata kaasrahastajana välja Metsa tänava ehituse projektikohast investeeringut. Linna prioriteet on samal ajal Tallinna maantee ja Jaama tänava remont. Oluline on nende objektide puhul riigi toetus (400 000 eurot aastas). Arusaamatuks jääb aga, kuidas linn üleüldse kavatseb teisi teid ja tänavaid remontima hakata, kui teede ja tänavate rekonstrueerimise eelarverida aasta-aastalt väheneb. 2018. aastal on eelarveline vähenemine võrdluses 2015. aastaga 167 protsenti, võrdluses 2016. aastaga 50 protsenti ja 2017. aastaga 30 protsenti.
Kõik rahasse arvestavad ameeriklased rehkendavad, et iga teedesse paigutatud dollar toob majandusele dollari tagasi. Linna majandusmeestel tasuks see tõde meelde jätta!
Mõningad huvipakkuvamad asjad jäid veelgi silma. Näiteks peame nüüdisaegsest turust praeguste valitsejate valitsemise ajal loobuma, sest ka selle linnale eluliselt nii vajaliku objekti nüüdisajastamine on planeeritud alles aastasse 2018.
Palju on räägitud, et Haapsalus võiks olla rohkem noortele mõeldud tegevusi. Juulis lubas aselinnapea Peeter Vikman, et järgmise aasta suveks on Haapsalus veepark (wakepark). Linna arengukavas paraku sellist objekti ei leidu. Olid need siis Facebooki külastajate rahustamiseks lihtsalt tühipaljad sõnad?
Kuigi praegused linnajuhid räägivad linna laenudest rohkem minoorsetes toonides, võib eelarvestrateegiast välja lugeda veidi teistsugust seisu. Linna konsolideeritud võlakoormus saavutab kriitilise piiri 2018, just valimisjärgsel aastal, ja on netovõlakoorma piirnormi lähedal 59 protsenti eelarvemahust. Tahaks loota, et majandusnäitajad vahepealseil aastail paranevad.
Igal aastal on olnud suur murekoht Haapsalu ainus taksopeatus,mis on talvel väga libe ja ei kuulu kellelgi ning mida ei puhastata.. Seda nii reisijate kui taksojuhtide kohapealt. Õnneks on paaril aastal olnud vähe lund ning kukkumisi. Äkki saaks selle erilise objekti tarvis mõnest EL i fondist paar milli ? Enamus sellest võiks jääda muidugi valimispropagandaks.
need millid oma p….ealt välja, labidas kätte ja lõpeta seal taksos magamine, saad sooja ja ka peatuse puhtaks , see ju sinu töökoht
Taga targemaks, nüüd hakkame ededabelite ja pingeridade järgi ka veel elama. Eedetabelis hakkab varem võoi hiljem domineerima keskmine rumalus. Praktikas tähendaks see seda et ainus eesmärk on see et vibraatoril oleksid patareid täis. Mitte edetabeleid, pingeridasid ega arengukavu ei ole vaja vaid arusaamist kus me praegu oleme ja arusaamist kuidas sellest august välja saada. Arusaamist ega vastutust sa edetabeli või arengukava kaudu ei loo. Ikka ja jälle tahetakse tegeleda tagajärgedega mitte põhjustega.
Olen viimase arvamusavaldajaga nõus – sellist arengukava ei ole tõesti vaja. Selle asemel võiks olla kümme suurt tegu, mis tuleks järgmisel aastal ära teha ja püüda need koos linnarahvaga pingeritta seada.
Mehed, mida kuradima arengukavasid te koostate. Ainus mis haapsalut iseloomustab on taandareng ja väljaränne. Tekib küsimus kelle jaoks te neid arengukavasid teete või mille jaoksv või kas neid üldse tarvis on ? Mis komöödiat te korraldate seal volikogus ? Minule jääb nendest arengukavadest mulje et see on nagu uuema aja piibel mida poliitikust kelm saab parema jutluse jaoks kasutada.
endine pastör või
Teist nii halvas seisukorras tänavatega linna ei teagi…-Venemaal ehk…
kui ikka peatänaval pead titevankriga ronima sõiduteele,sest kõnniteel on sellised augud ja mäed,et titt koos vankriga läheb upakile,siis on ikka kuskil midagi väga mäda…
on jumala õiged. Ainult et jutt üksi ei vii ühtegi asja edasi. Arengukavas peaks olema üks ja väga suur alalõik kus on kirjas meetmed mis suurendaksid linna tulubaasi. Kui on, mille eest asju korraldada , siis korraldajate leidmine pole küll probleem. Siit järeldus – tõmbad sa mütsi pähe või ei tõmba sellest laekuva raha hulk ei suurene.
Heino, hea soovitus. Panin mütsi pähe! Palun püüa meelde tuletada seda põhjust , et miks Sa ( me )Metsa tänavat korda ei teinud. Linnaametniku elu ja tegutsemise võimalused ei ole nii lihtsad kui pensionäri vaatevinklist võtta. Peaksid seda ju ikkagi mäletama :))) Metsa tänav, Tamme ristmik jne.jne. Otsime võimalusi ja teeme ! Turu oleme juba käsile võtnud . Ma loodan,et sa mäletad, et kui me koos linna juhtisime, siis oli see aeg kompromisside ja väheste vahendite aeg. Kahjuks see aeg kestab senini. Mis arengukavasse puutub, siis seda ei muudeta igal aastal kardinaalselt, vaid viiakse sisse korrektsioonid, mida elu meil ette… Loe rohkem »
Iisraelis sõpradega pummeldamiseks ja iseenesele ning paarile truualamlikule alluvale preemia maksmiseks tundub Suklesel raha jätkuvat.
Oi kui tore, et te Tammega koos tööd tegite. Miks te praegu ei tee? Praeguse aselinnapea vastus igale küsimusele on “esimest korda kuulen” või “just lehest lugesin”.