Kui riik hakkas aasta tagasi maakondadesse Rajaleidja keskusi rajama, ei teadnud õigupoolest keegi, mis juhtuma hakkab. Kas suur, riiklik ja võib-olla kohmakaski süsteem muudab abivajajate jõudmise abistajani keerulisemaks või hoopis vastupidi – teenuste koondamine ja riiklik rahastamine annab tööle tuule tiibadesse?
Nüüd on Rajaleidja keskuste esimene aasta selja taga ja vähemalt Läänemaa puhul saab rääkida teisest variandist. Varem mööda linna laiali pillutatud spetsialistid asuvad ühes kohas; projektist projektini elamise asemel, kus keegi ei julgenud sada protsenti ühele asjale panustada, on spetsialistidel nüüd kindel töö ja palk. See omakorda on muutnud lühemaks järjekorrad. Ja mis kõige tähtsam – see kõik on inimestele tasuta.
Seda, et vajadus psühholoogide-logopeedide ja teiste erialaspetsialistide järele väheneb, on naiivne loota. Pigem vastupidi: murelaste ehk nende, kelle õpetamine-kasvatamine tavapedagoogika raamidesse mahtuda ei taha, hulk aina kasvab. Murelaps pole ainult see, kes kooli minna ega õppida ei taha, vaid ka andekas laps.
Hoolimata Rajaleidja keskuse tööst ei saa kaugeltki väita, et laste ja noorte nõustamisega oleks kõik hästi. Ideaalis peaks esimeste murede ilmnemisel lastega tegelema kodukooli või -lasteaia tugispetsialist, kuid alati pole seda spetsialisti kusagilt võtta.
Süsteem on üles ehitatud nii, et just esimese tasandi abi peab murelastele tagama kohalik omavalitsus. Kui mitme kooli-lasteaiaga suured omavalitsused saavad tugispetsialistide palkamisega hakkama, siis väikestel e käib see üle jõu.
Ehk jõuab riik ühel ilusal päeval selleni, et Rajaleida kõrval leidub raha ka koolides-lasteaedades töötavate spetsialistidele maksmiseks, sest mida varem murelast märgatakse, seda suurem on võimalus teda aidata enne, kui asjad päris hulluks lähevad.
Positiivne on see,et rajaleidja on vanemate toetaja. Näiteks siiani ei ole Haapsalu linnavalitsus omalt poolt initsiatiivi üles näidanud,et sooviks murekohtadele lahendust leida. Jutulegi pääsemine on rohkem õnnemäng olnud. Rajaleidja kaasabil on mõned rattad liikuma lükatud. Paljuski on küsimus organiseerimise oskuses.
nõustamine nõustamiseks aga kuidas murelast igapäevaselt reaalses koolitunnis aidata ,et ta ise õpiks ja teisi ei segaks? Ilmselt väiksemad klassid ja abiõpetaja oleks siin suureks abiks.Aga loodame,et ka rajaleidjast murelapsele abi on.