Enamik omavalitsusjuhte eiras pagulaste koosolekut (täismahus)

Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus oli üks kahest Läänemaa omavalitsusjuhist, kes käis Pärnus pagulas- ja rändeteemat arutamas. Foto arhiiv

Kolmapäeval käis Pärnus siseminister Hanno Pevkuri ja sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknaga pagulas- ja rändeteemat arutamas Läänemaalt vaid kaks vallavanemat – Mikk Lõhmus ja Toomas Schmidt.

Lääne-Nigula vallavanema Mikk Lõhmuse sõnul andsid ministrid ja ministeeriumide esindajad ülevaate, mida toovad kaasa pagulased rahvusvahelisel ja Eesti tasandil.  

Lõhmuse sõnul räägiti 150 pagulasest, keda on Eesti kohustatud kahe aasta jooksul vastu võtma. „Jutt käis kuni viiekümnest perekonnast, mis tuleb üle Eesti laiali jaotada,” sõnas Lõhmus.

Lõhmuse hinnangul ei ole küsimus mitte mõnekümnes perekonnas, põhiküsimus on, mis saab edasi. „Kui järgmisel aastal tuleb 40, aga hiljem lisandub veel 4000,” arutles Lõhmus.

Teine teema oli teadmatus. Ridala vallavanema Toomas Schmidti sõnul ei ole selge, kes need inimesed on. „Me ei tea isegi, kust riigist nad tulevad, rääkimata nende vanusest,” ütles Schmidt.  

Valitsus võitleb selle eest, et siia saabuvad pagulased oleksid võimelised suhtlema inglise keeles. „Euroopa on suur ja lai, küll inglise keelt mitterääkivad ka kuhugi suunatakse,” lisas Lõhmus.

Lõhmus ei usu, et pagulasi hakkab Läänemaale hulgi tulema. „On tõenäoline, et mõni pere suunatakse Läänemaale, kuid võib juhtuda, et ei satu mitte ühtegi,” sõnas Lõhmus.

Schmidt ütles, et Ridala volikogu hääletas pagulaste vastuvõtmise maha. „Nagu ministrite jutust selgus, ei määrita ühelegi omavalitsusele vägisi kedagi kaela,” oli Schmidt optimistlik. „Üks asi on tagada neile elamispind, aga teine asi on pakkuda neile tööd ja haridust. Riik lubab mingil määral toetada, kuid lõpuks peab ikkagi omavalitsus leidma lahenduse.”

„Teoreetiline võimalus on olemas, kuid vaimustatud ma sellest ei ole,” ütles Martna vallavanem Tiiu Aavik, kes ise Pärnus koosolekul ei käinud. „Kõige hullemad on uskudevahelised erinevused, mis võivad lõppeda tõsiste konfliktidega.”

Nõva vallavanem Deiw Rahumägi teatas, et nemad ust kinni ei löö: „Kui tõesti on vaja, leiame neile ruumid, kuid palju olulisem on, et sisserändaja peaks ka mingit tööd tegema.”

Euroopa Komisjon esitas 13. mail rände tegevuskava koos ettepanekutega Vahemere põgenikekriisi lahendamiseks.

Esmaspäeval otsustati Brüsselis siseministrite kohtumisel, et Eesti võtab kahe aasta jooksul vastu 150 pagulast.