Haapsalus Saue õllebaari katusel olev kaamera näitab Dietrichi kohviku esist, aga ka ilmselt suurt osa Karja tänavast. Foto: Arvo Tarmula
Linnas jalutav inimene ei pruugi märgatagi, et teda igal sammul jälgitakse, ka Haapsalus saab kaamerapiltide järgi tuvastada inimese liikumise tänavail.
Enamik Haapsalus olevaid valvekaameraid on eraettevõtete omad, linnal endal on kaameraid vaid kolm ja nendegi töökord pole teada. Haapsalu linnavolikogu liikme ja turvafirma USS Security Haapsalu piirkonnajuhi Tiit Moori sõnul on ainult Haapsalu vanalinnas juba 30 kaamera ümber. Neist promenaadil 8, linnuses 16 ja peatänaval 7.
Peatänaval jalutades jäävad kergesti silma nelja kohviku kaamerad: Dietrichi kaamera Saue baari katusenurgas, Müüriääre kohviku kaamera prillipoe nurgas, Haapsalu Raamatu kaamera ja Talumehe kõrtsi kaamera.
Kaamera on ka endise tuletõrjemaja tornis, kuid Moori sõnul ei ole see mitte salvestamise eesmärgil, vaid sellega saab interneti vahendusel jälgida Haapsalu hetkeolusid. Samuti ei ole inimesed üldjuhul selle kaamera pildil tuvastatavad.
Kõige hiljutisem näide valvekaamerate kasulikkusest on Müüriääre kohviku lillepoti lõhkumine: üks purjus mees virutas lillepotile jalaga ja tema kaaslased pildistasid katkist lillepotti kui väga toredat vaatepilti. Kohvik pani kaamerapildi lõhkujast Facebooki ja tunni ajaga oli süüdlane teada.
Moori sõnul on vanalinnas tavaline, et kaamerapilti jääb lillepottidesse pissimine ja lillede väljakatkumine. „Kahjuks elavad ennast ilu peal välja,” ütles Moor.
Nii nagu kohvikute terrassid ja lillepotid nii satuvad vandaalitsemise ohvriks ka vihmaveerennid. Viimased on paljudes linnades seetõttu ümbritsetud metallvõrega.
Kui säärased teod Moori sõnul politseisse ei jõua, siis palju suurem häbi on inimesele, kui need pildid jõuavad sotsiaalmeediasse ja alustavad seal oma elu.
„Facebook on võimas relv, seal ei küsi keegi, kas oled süüdi või mitte,” ütles Moor.
Kuigi enda territooriumil ja avalikus kohas on pildistamine ja filmimine lubatud, ei ole isikuandmete kaitse seaduse kohaselt õigust pilti kolmandatele isikutele avaldada ilma inimese nõusolekuta.
Sama seaduse paragrahv 11 sätestab, et isikuandmeid võib töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi. Samuti on pildil oleval inimesel lubatud nõuda oma andmete avalikustamise lõpetamine, kuid ei saa nõuda seda andmekandjate suhtes, mille üle andmete avalikustajal puudub nõude esitamise ajal kontroll.
Haapsalu suurima kasuteguriga kaameraist nimetas Moor tarbijate ühistu oma, mille abil tuvastati aastate eest surnuaias vandaalitsejad ja haudade rüüstajad. Tema sõnul ei paigaldanud ühistu kaameraid mitte ainult enda huvidest lähtuvalt, vaid ka linna heaks.
Veebruaris kaardistas politsei Läänemaal, sh Haapsalus olevad kaamerad, et vajadusel teada, kelle poole pöörduda, kui midagi peaks juhtuma. Läänemaa politseijuhi Argo Tali sõnul on kaamerad nüüd küll kaardistatud, kuid edaspidi soovivad nad need ka oma süsteemiga ühendada, et töö oleks kiirem, kui midagi juhtub.
„Kaamera eelis on selles, et kui ise ei ole kohapeal olnud, saad ajas tagasi minna,” ütles Moor.
Moori sõnul saab kaamerate abil kergesti jälgida, kes kuhu linnas liigub, kes jala, kes autoga. Kaamerapiltidelt on ka autonumber loetav. Tali ütles, et mida rohkem on kaameraid, seda parem, sest kaamerate abil ei ole võimalik mitte ainult tagajärgedega tegelda ja kurikaelu püüda, vaid neil on ka ennetav mõju: halbade mõtetega inimene jätab teo tegemata, sest teab, et see jääb nagunii kaamerale.
Väärtegude avastamiseks on turvakaameraid kasutada hea viis. Filmimine on aga vastuolus karistusseadustiku paragrahviga, mis käsitleb õiguseta teise inimese jälgimist ja andmete kogumist. Paratamatult jääb kaamerapildile seaduskuulekaid inimesi rohkem kui seaduserikkujaid.
„Pildimaht ja nende läbitöötlus on väga mahukas ja aeganõudev töö. Niisama vaadata, kes mida teeb, peaks seetõttu olema vaid haiglaslik huvi,” ütles Moor. „Ma ei tea Haapsalus ühtegi videosüsteemi omanikku, kel oleksid haiglased huvid.”
Moor lisas, et kaameraid ei peaks pelgama, sest need ei ole mõeldud mitte kellegi jälitamiseks, vaid probleemide avastamiseks. Moor arvas, et linnast parema üldpildi saamiseks oleks kaameraid Haapsalus juurdegi vaja, sest on veel katmata kohti. Millised need on, ei soovinud Moor öelda, muidu annaks see kurikaeltele võimaluse neis piirkondades rohkem tegutseda.
Lihulas puuduvad üldse kaamerad ja seetõttu pannakse toime rohkem tänavakuritegusid ja vandaalitsemisi, peksmisi jne.
Hiljuti visati Lihula apteegi aknad sisse ja lõhuti ukseklaas ning piidad, tekitatud kahju üle 2500 euro.
NB! Millal Lihulasse paigaldatakse valvekaamerad?
Mida kostavad sellest Lihula volikogu esimees Jaak Kastepõld ja Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos?
paigaldatakse jälgimiskaamerad kohustuslikuna korteritesse
ma juba paigaldasin kaamera üles kodus,ootan moora tiitu ühendama …………
Haapsalus on kaamerad vaid head ja mida rohkem neid on, seda parem!!
Jääb ehk nii m6nigi ilus asi terveks ja nii m6nigi sigadus tegemata!!
Pooldan avalikku kiibistamist. Ma kujutan ette kuidas Sules palja p..ga laval olles see kiip kanni lüüakse. Anneli kaen teeks kõik lavastuse stsenaariumi ja puha. Muusika mängiks ja rahvas oleks õnnelik ja plaksutaks. Eeskujulikud linnakodanikud Mölder ja Tuulberg saaksid kiibi tasuta. Kaela rihma võiks ka panna. Nagu töö ajal töölt puudub või mõne lolluse teeb nii saab rahvas kohe SMSi saata ja see annaks nagu koerale elektri löögi ja kutsuks korrale. Maretil läheks muidugi raskeks sest kogu aeg oleks pool seitse.
et tasuta saajaid jagub veelgi
No me liigume ikka totaalkontrolli ühiskonna suunas. Ühele on see äriplaan. Teine saab endale õigustusega vastu rinda taguda, mina tegin ja saavutada selle kaudu kuulsust ja tuntust sest muud moodi ta ei oska. Kolmandatele on see okupatsioon, mille kaudu oleme stalinismis tagasi. Järgmine etapp võiksolla see et valge daami päevade ajal toimub Urmas Suklese ja Tiit Moori avalik kiibistamine – täpselt nii nagu koerte ja kassidega. Peale seda peaks tegema kodulehe kus oleks nende üleaisalöömised kõik ilusti näha ja rahvas saaks kontrollida kas nad on tööl või mitte.
Küll te olete tublid. Järgmine etappvõiks olla see et paigaldatakse kaamerad iga volikoguliikme elutuppa. Sest demokraatia lahutamatu osa on avalikustamine. Iga aasta saaks volikogu ise valida veel 10 inimest kelle elutuppa see paigaldada. Sellise avalikustamisega oleksime juba üle maailma kuulsad. Seejärel tuleks hakata volikogu istungeid otse üle kandma kaubanduskekustes paiknevatele suurele ekraanile ja mis lõpeksid alati hümni laulmisega nagu liturgiale kohane on.
tea, mis kvaliteediga need hiina käkid ka pilti näitavad?
Aitäh teavitamast-katsun nüüd vähe kabedamalt käia.