Galerii: Haapsalust läks teele teine Suure Tõllu päästepaat

Avatar

Juhan Hepner

juhanh@hot.ee

Täna keskpäeval saadeti Haapsalust Tallinna poole teele jäälõhkuja Suur Tõll jaoks mõeldud tamme- ja männipuust päästepaat, mille ehitas kohalik puulaevaselts Vikan.

Haapsalu raudteejaama kaubaaidas valminud paat veeti õue kondijõul. Vikani mehed lükkasid metalltorudele asetatud paadi aida kõrval asetsevale laadimisperroonile. Sealt edasi võttis töö juba üle kraanaga varustatud veok, mis viis paadi Tallinna.

8 meetri pikkune paat oli tegelikult Vikani jaoks juba kolmas omaaegses stiilis ehitatud päästepaat. Eelmised on läinud Toila vabatahtlikule merepäästerühmale ja samuti jäälõhkujale Suur Tõll.

"Alustasime ehitamisega märtsis," ütles Vikani juhatuse esimees Alar Schönberg. Olenvalt ehituse etapist tegi korraga paadi kallal tööd 1-3 meest. Valminud paat on äärmiselt autentne, sest põhineb Schönbergi sõnul ajaloolistel joonistel, mis leiti Suure Tõllu kapteni kajutist. "Taolisi paate on väga vähe säilinud," lausus Schönberg. Vanasti võis neid aga leida näiteks päästejaamadest, mis Eesti rannikul paiknesid.

Eesti meremuuseumi alla kuuluva Lennusadama, mis on nüüd koduks jäälõhkujale Suur Tõll, kuraatori Tiit Einbergi sõnul ei saa sellest paadist eksponaati, mida on ainult ilus vaadata. Kindlasti on tulevikus plaanis sellega ka merele minna, kuid sellel aastal seda veel tõenäoliselt ei juhtu. "Plaan on [paadile] mootor peale panna, ütles Einberg. Lennusadamal on juba üks ajalooline mootor selleks ka valmis vaadatud.

Lisaks mootori paigaldamisele ootavad Suure Tõllu uut päästepaati ees ka muud tööd, näiteks tuleb paati värvida. Need viimistlustööd võivad võtta päris kaua, nagu teab oma kogemusest Toila vabatahliku merepäästerühma juht Mehis Luus. Ainuüksi ühe kihi linaõlivärvi kuivamisele läheb kuni nädal. "Viimistlemisele läks meil paar kuud," meenutas Luus.

Toila vabatahtlikud jäid paadiga, mille Vikan neile tegi, väga rahule. Nad on sellega ka merel käinud. "10 inimest oli peal. On tunda, et on merekindel [paat]," ütles Luus.

Paadi teeleminekut oli vaatama tulnud ka endine piirivalveameti peadirektor ja erusõjaväelane viitseadmiral Tarmo Kõuts. "Pole ammu nii head tööd näinud. Puu ei armasta rikkumisi, siin on tamm ja mänd oskuslikult ühendatud," ütles Kõuts Vikani meistrite käe all valminud paadi kohta.

"Kasvasin üles Saaremaal rannakülas. Seal tehti alati puupaate," meenutas Kõuts. Kõutsi sõnul ei piirdunud tema koduküla poiste kokkupuude paadiehitusega üksnes vaatamisega, sest korduvalt võeti ka lapsed töödeks appi.

Merekultuuri populaarsus on tänases Eestis Kõutsi sõnul kahetine. Ta ütles, et iga-aastaste Tallinna merepäevade ajal on tõesti tunne, et Eesti on mereriik. Tavapäraselt seda meie ühiskonnas nii palju aga märgata pole.

Samas on muuseumide poole pealt olukord parem. "Meremuuseumid on meil suurepärased," ütles Kõuts. Murekohaks võib Kõutsi sõnul pidada ehk allveearheoloogiat, sest Eesti tuntuimale allveearheoloogile Vello Mässile pole tulemas järelkasvu.

"Ma ei ole veendunud, et tema (Vello Mässi – toim.) panust on meil piisavalt hinnatud," ütles Kõuts.

Päästepaadi projekti eestvedaja MTÜ Raudlaeva Maja esindaja Ilmar Tamme sõnul oli Raudlaeva Maja ülesandeks olla niiöelda vahelüliks, mis hoolitses selle eest, et kõik projektiga seotud osalised alates puiduküsimustes abiks olnud ekspertidest kuni laevaehitajate ja meremuuseumini ühte jalga käiksid.

Tamme sõnul said projektis osalejad esimesest, Toila jaoks ehitatud paadist kindluse, et ollakse võimelised taolise ettevõtmisega hakkama saama. Sellest innustust saanuna ehitati mullu meremuuseumile valmis esimene Suure Tõllu jaoks mõeldud päästepaat, mis anti üle 2013. aasta jõuludeks.

Kõige keerulisem oli päästepaadi ehitamise puhul Tamme kinnitusel õige ehitusmaterjali leidmine, sest vajaminevat pikka sirget tamme ei kasva tema sõnul Eestis eriti. Paadi emapuuks läinud 10meetrine tamm leiti RMK abiga  Lääne-Virumaalt.

"Meie põhihuvi on merekultuuri populariseerimine," ütles Tamm. Selleks, et teemat populariseerida on Tamme sõnul vaja teha just selliseid projekte, mille puhul inimesed näevad reaalset tulemust.

"Et tekiks laiem huviliste seltskond. Skandinaavias, Inglismaal, Vahemeremaades, Ühendriikides ja Kanadas – kõikjal on selliste meresõiduks sobivate puitpaatide ja -laevade ehitamise ja renoveerimise kultuur tohutult populaarne," ütles ta.

Tamme sõnul saavad kõik kohaliku merekultuuri säilimisele kaasa aidata. "Kui keegi leiab vanadest alustest identifitseeritavat fotomaterjali, siis oleme huvitatud selle kogumisest," lausus Tamm. Ta kinnitas, et inimesed ei jää oma piltidest ilma, sest Raudlaeva Maja eesmärk on fotomaterjali kogumine digitaalsesse arhiivi.

Ilmar Tamm oli õnnelik, et ettevõtmisel on olnud suur hulk toetajaid. ""Projekti vedajad tänavad kõiki toetajaid ja abistajaid üle terve Eesti," ütles Tamm.

Fotod: Arvo Tarmula.

paat (1) (1024x683) paat (2) (1024x683) paat (3) (1024x683) paat (4) (1024x683) paat (5) (1024x683) paat (6) (1024x683) paat (7) (1024x683) paat (8) (1024x683) paat (9) (1024x683) paat (10) (1024x683) paat (11) (1024x683) paat (12) (1024x683) paat (13) (1024x683) paat (14) (1024x683) paat (15) (1024x683) paat (16) (1024x683) paat (17) (1024x683) paat (18) (1024x683) paat (19) (1024x683) paat (20) (1024x683) paat (21) (1024x683) paat (22) (1024x683) paat (1024x683)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Rainer
Rainer

Ägedalt tehtud, hoogu juurde, poisid!

Mats
Mats

Vahva töö!

wpDiscuz