Uuendatud igaüheõigus teeb looduses liikumise reeglid selgemaks

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Kuula artiklit, 3 minutit ja 17 sekundit
0:00 / 3:17

erateeEratee. Foto: Urmas Lauri

Tänasest hakkab kehtima uus igaüheõigus ehk reeglid, mille järgi käituda looduses võõral eramaal, teatas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Berit-Helena Lamp.

Uus seadus ei too küll suuri põhimõttelisi muutusi, ent selgitab mõnd enim tüli tekitanud olukorda, näiteks kallasraja kasutust, ühtlustab igaüheõiguse reegleid, täidab varasemaid lünki ja silub vastuolusid.

Kõige üldisem juhis looduses liikujale on see, et kui maaomanik pole selgelt mõista andnud, et ta võõraid oma maale ei soovi, võib rahuliku südamega looduses viibimisest rõõmu tunda, seal hulgas ka öisel ajal. Kui varasema seaduse järgi ei tohtinud võõral maatükil pärast päikeseloojangut viibida, siis uues seaduses seda keeldu pole. Lubatud on ka tähistamata eramaal ööbida ja telkida, kuid kui soovitakse laagrisse jääda kauemaks, kui 24 tundi, siis tuleb maaomanikult luba küsida.

Samuti võib igaüks, kuni maaomanik pole teisiti määranud, korjata metsast seeni, marju, pähkleid, mahalangenud oksi ja muid seesuguseid loodussaadusi. Küll aga ei tohi kasvavatelt puudelt murda oksi või koorida puukoort.

Looduses liikuja põhilised õigused ja kohustused on kogutud uude keskkonnaseadustiku üldosa seadusesse. Varem pidi matkaja neid kokku otsima asjaõigusseadusest, veeseadusest, looduskaitseseadusest, kalapüügiseadusest ja mujalt. Eelnimetatud õigusaktid täpsustavad endiselt erilisemaid olukordi, näiteks kuidas käituda kaitsealadel, veel liigeldes või kala püüdes. Tervikuna on keskkonnaseadustiku üldosa seadus Eesti õiguskorras täiesti uus nähtus.

Ülevaatlikku artiklit igaüheõiguse muutuste kohta saab lugeda viimasest Eesti Looduse numbrist ning seadust saab lugeda Riigi Teatajast.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
4 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
loomulik
10 aastat tagasi

ei tohi ju koer peremehest erineda

Indrek
10 aastat tagasi

Tähelepanuväärne on ka see säte, mille kohaselt peab koer praktiliselt igal pool väljaspool oma kodu olema rihma otsas. Kuna ka riigi maa on võõras maa, siis sisuliselt igal pool, nii metsas kui mererannas.
“Koeraga võõral maatükil liikudes peab koer olema lõastatud, kui maaomanikuga ei ole kokku lepitud teisiti. Lõastatud ei pea olema teenistuskoerad teenistusülesannete täitmisel ja jahikoerad jahipidamise ajal.”

kreisi
10 aastat tagasi
Reply to  Indrek

Loomulikult ei tohi koer vabalt joosta seal, kus võivad viibida teised inimesed. Mis siin imelikku on? Elementaarne teistest lugupidamine. Vabalt lase koeral joosta kodus.

zoovolinik
10 aastat tagasi
Reply to  kreisi

mis õigusega piiratakse looma liikumisvabadust, ta on vaba loom, mitte mingi zek