Haapsalu linnavalitsus tahab jagada Haapsalu Linnamajanduse ASi kaheks ettevõtteks, millest üks jääb tegelema kortermajade haldamisega ja teine haljastusega.
Uue ettevõtte nimeks on linnavalitsus pakkunud Haapsalu Linnahoolduse OÜ.
Haapsalu Linnahooldust jääb aastaks juhtima Koit Vare, kes jätkab ka Haapsalu Linnamajanduse ASi juhtimist.
Aasta pärast tuleb konkurss mõlema ettevõtte juhi koha täitmiseks, ütles linnapea Urmas Sukles.
Praegu on Linnamajanduse ASis 36 inimest, tulevikus jääb kahe asutuse peale 31 töötajat.
Haapsalu Linnamajanduse AS annab uuele osaühingule üle suurema osa oma põhivarast.
Sukles nimetas kaks põhjust, miks tehakse uus ettevõte. Peapõhjus on vabaneda kohustusest teha iga teenuse ja töö tarvis hange. Hangete paindumatus ei anna alati kõige paremat tulemust, sest juba sõlmitud lepinguid muuta ei saa. Tihtipeale tähendab see maksmist töö eest, mida ei tehta, aga millega tuleb hanke korral arvestada. Näiteks maksta lume- ja libedustõrje eest täiesti lumevaesel talvel.
Haljasalade hooldusel ei ole võimalik ette näha, milline tuleb suvi, kui kiiresti muru kasvab ja kui tihti tuleb seda niita või kui tihti lilli kasta.
Kui ei ole kohustust iga asja peale hanget teha, saab linn kiiresti reageerida, kui olud seda nõuavad, ja tellida linnale kuuluvalt firmalt vajalik töö, selgitas Sukles.
Haapsalu aselinnapea Peeter Vikmani sõnul on teenuse hankimine iga aastaga raskemaks läinud, sest väikese mahuga teenuste pakkujaid eriti palju enam ei ole ja Linnamajanduse AS on tihtipeale ainus konkursil osaleja.
Teise põhjusena nimetas Sukles, et oleks selge vahe elamumajanduse ja muude valdkondade vahel. Kuigi ka praegu on kortermajade raha eraldi ja seda ei kasutata muuks, on elanikel ikka kahtlus, et äkki läheb nende kogutud raha mujale. Nüüd jääb
Haapsalu Linnamajandus tegelema üksnes kortermajade halduse ja hooldusega.
Haapsalu linnavolikogu peab 20. juuni istungil otsustama ettevõtte jagunemise.
Haapsalu Linnamajanduse AS
- Aktsiakapital 26 240 eurot
- Mullune käive 2,773 miljonit eurot, sh
2,4 miljonit eurot (87%) oli kinnisvara haldus ja hooldus;
337 440 eurot (12%) läks heakorrratöödele ja –teenustele. Peamised tellijad olid linnavalitsus, Lääne Teed, Linnamajanduse AS, korterelamud.
- Kasum 43 610 eurot.
Pärast jagunemist
- Prognoositav käibe maht 2,4 miljonit eurot aastas.
- Käibevara 1,7 miljonit eurot.
- Põhivara 809 000 eurost läheb 806 000 uuele osaühingule.
- Töötajaskond pärast jagunemist: üks juhatuse liige, kaks raamatupidajat, kolm haldurit, üks klienditeenindaja, üks elektrik, üheksa kojameest. Kokku 17.
Haapsalu Linnahoolduse OÜ
- Osakapitali 2500 eurot kannab linnavalistus ettevõtte kontole.
- Põhivara 806 000 eurot, sh kinnistud, sõidukid, masinad, seadmed, tänavavalgustus.
Töö arvestuslik maht (eurot aastas)
- Haljasalad, pargid, mänguväljakud — 110 000.
- Kõnniteed, bussipeatused, sõiduteed — 200 000.
- Tänavavalgustus 20 000.
- Keskkonnajaamad 25 000.
- Promenaad 50 000.
- Sajuveesüsteemi avariiremont 20 000.
- Muu ja lisatöö, sh ettevõtte enda kinnistute hooldus ja haldus — 80 000.
- Kokku 565 000.
- Töötajaskond: üks juhatuse liige, üks raamatupidaja, üks meister, seitse heakorratöötajat, üks hakorraspetsialist, üks elektrik, üks koristaja, üks sauna hooldaja.
Kokku 14 inimest.
- Koit Vare juhatuse liige üheks aastaks.
- Nõukogu liikmed üheks aastaks: Jaanus Karilaid, Peeter Vikman, Siim Saareväli.
- Asutamiskulu 1000 eurot
Allikas: Linnavolikogule esitatud eelnõu
Sa Ahto ei ole türmis ka midagi uut juurde õppinud. Hangete korraldamine on majanduse pidur… Tundub, et Sa ise oled pidur, sest ega sa muidu siin kolkas ei kökitaks.
Tegelikult normaalne lahendus . Hangete korraldamine on täielik majanduse pidur . Seega mõte hea -kuidas tegelikuses toimima hakkab, teab vaid jumal taevas ja asjaosalised muidugi kah 🙂
erafirmale sinna vahele toiduahel ehitatakse
Kaks firmat, üks juht, kaks palka. Kaks firmat, kaks nõukogu, kahed nõukogu tasud. Ohh, kui rikkalt ikka linn elab. Ja samas Haapsalu Linnamajanduse AS-i üks peamiseid tellijaid sama Linnamajanduse AS. Kas tõstetakse lihtsalt raha ühest taskust teise ja näidatakse sellega käivet või?
Sinna kuhu nende meelest vaja,sinna leidub alati raha.Nii vaene kui meie linn on-ei ole palgaraha maksta, siin on väiksema palgaga riigitöötajad,õpetajad, lihtametnikud jne. kui palud linnal midagi teha,siis alati saad vastuseks,et meil ei ole raha ning siin panebki imestama, et ometi see vaesus, rahva vähesus ja muud sellised näitajad ei kajastu meie linnapeade palgaastmes, see on täiesti aktsepteeritav teiste linnade omadega. Seega raha puudus on küsitava tähendusega,asja panevad paika prioriteedid.
“Aasta pärast tuleb konkurss mõlema ettevõtte juhi koha täitmiseks, ütles linnapea Urmas Sukles.”
See on see konkurss,mida paberite peal näidatakse,tegelikult on kohtadele juba omad klemmid välja panna. Teine variant on see,et öeldakse,et pädevat inimest ei leidunud,nii nagu lv sotsosakonna juhataja kohale konkurss sahtli pandi.