1

Jutuvestjad ja luulelugejad võtsid mõõtu

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilane Elena Koit oli parim muinasjuturääkija. Foto: Urmas Lauri
Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilane Elena Koit oli parim muinasjuturääkija.
Foto: Urmas Lauri

Lasteraamatukogus kuulati kaks päeva luuletusi ja muinasjutte. Tänavune etluskonkurss pühendati kahe poeedi — Juhan Liivi ja Ernst Enno — loomingule ning jutuvestmiskunsti edendamisele. Luuletustega astusid ette 1.–6. klassi lapsed. 7.–12. klassi noored valisid esitamiseks ühe Põhjamaade muinasjutu.

Võistlejaid tuli üle Läänemaa kokku 90. Esindatud olid kõik vastse Lääne–Nigula valla koolid — Risti, Oru, Taebla, Palivere. Tuldi Kullamaalt, Lihulast, Noarootsist, Ridalast ja Uuemõisast. Hea meel on Viigi kooli ja Nikolai kooli osalemise üle.

Väikesed luulelugejad olid igaüks omal moel silmapistvad ja võluvad. Algklassilaste siiras innukus sulatab hindajate südamed, ning nad satuvad igal aastal kimbatusse, kui tuleb välja valida parimatest parimad. Huvitav oli jälgida, kuidas väikesed etlejad Juhan Liivi lugesid. Nad esitasid loo, mõistetavalt jäi mõnikord sõnade taga peituv salasõnum tabamata. Ega seda saa patuks pidada.

Luule „koodi murdmine” tuleb aastate jooksul kogutud–kogetud lugemis– ja kuulamiselamuste kaudu. Õpetajal on siin ka võimalik mõistmist suunata. Etlejail õnnestus siiski musta lae ja nokkiva tihase luuletustesse panna õige tunne ja meeleolu. Seda tegid muuseas 2. klassi õpilased!

Enno luuletustes kõlasid mitmel korral lood rohutirtsudest, tibukese unenäost ja Tipast kooliteel, aga ka Enno mõtteluule sattus valikusse. Tore oli kuulata, kuidas mudilaseeast välja kasvanud algklassilaps esitab „titekat” luuletust, otsekui tädi või onu oma hoolealusele võiks esitada — mõningase üleoleku, aga siira südamlikkusega.

Näib, et luuletusi lugeda ja proosateksti peast esitada on lihtsam, kui lugusid jutustada. Muinasjutu jutustamine oli noortele paras katsumus. Kuidas teha nii, et ei jutustaks üksnes sõnu ja lauseid ja sündmusi? Kuidas kulgeda sujuvalt läbi loo ning saada kõlama selle mõte ja puänt? Mälu on noortel kadestamisväärselt hea.

Mitut puhku tuli tõdeda, et toimub peastlugemine, mitte jutustamine. Ah et kuidas aru saab? Aru saab sellest, kui jutujärg läheb õige väljendi ununemisel sassi. Ei osata oma sõnadega edasi minna.

Ka valmistas mõnele jutustajale raskusi käigu pealt lause üles ehitamine, koguni sõnavara, sõnumi edasiandmise teenistuses püsimine, loo pingestamine. Mõni laps valis Anderseni muinasjutu. Rahvajutu või kunstmuinasjutu esitamine on erinev. Esimese puhul on jutustaja vabadus igati teretulnud.

Teise puhul kammitseb autori väljendusviis jutustaja vaba eneseväljendust. Parimail puhkudel leiti kompromiss, nii et hundid söönud ja lambad terved.

Jutustajate puhul pani tähele kaht varianti. Kes jutustas kaunilt ja ilukõneliselt nagu kantslist. Kes aga omapoisilikult ja vägagi kõnekeelselt. „Okei” ja „davai” kõlasid vana jutu sees tõtt–öelda värskendavaltki. Mõlema stiili puhul oli säravaid esitusi.

Mõned nopped isiklikest elamustest. Marek Judanov sattus rääkides hoogu. Alustas tagasihoidlikult, aga siis sai julgust ja tuge publiku reaktsioonidest ning aina vajutas gaasi. Oliver Suik ja Henrik Murumägi jutustasid, mitte ei esitanud, mõlemad Anderseni muinasjutu ja tegid selle omaks. Kristiinia Teller ja Kristina Muhu esindasid nn kõrgstiili, lugude tekstitruud esitust. Nende lauseehitus oli kaunis, läbimõeldud, sõnavara rikas. Mõlema loo meeleolu ja mõte kandus kuulajateni.

Elena Koitu kuulates vajus suu esmalt lahti ja siis kõrvuni. Lase selline lõkke äärde pajatama ja teda kuulataks hommikuni. Ta pani muinasjuttu üht–teist ka omalt poolt — sõnavara, suhtumise ja terakese lisasõnumit.

Kristo Allikas jutustas kolmetunnise maratoni viimase loo. Tõtt–öelda olid kõik üksjagu väsinud ja tähelepanu hakkas hajuma. Halvad tingimused jutustajale, kas pole. Noormees sai aga esimeste lausetega publiku taas ärksaks ja haakis nad oma jutulõnga otsa. Suurepärane puänt jutuvestmispäevale!

Mis on siis selle jutu puänt? Meie hulgas leidub ka tänapäeval sündinud jutuvestjatalente. Keegi ei tohi lasta end nii mannetuks muuta, et ei oska lugu jutustada. Me kõik oskame. Jätkakem harjutamist!

Krista Kumberg

Ernst Enno etluskonkursi võitjad
1.–3. klass

  • Mart Villem Kelner Uuemõisa algkool 2. kl
  • Jane–Anett Riibak Uuemõisa algkool 2. kl
  • Elisabeth Sild Haapsalu põhikool 3. kl
  • Hugo Juurik Haapsalu põhikool 2. kl
  • Jakob Valdma Haapsalu linna algkool 3. kl
  • Joosep Vingissaar Haapsalu linna algkool 1. kl

Ära märgiti

  • Tõnis Tammus Uuemõisa algkool 1. kl
  • Aurelia Ärsis Viigi kool 2. kl
  • Michelle Maass Haapsalu linna algkool 1. kl
  • Triinu Matto Palivere põhikool 2. kl

 

4.–6. kl

  • Cevor Tikerpuu Uuemõisa algkool 6. kl
  • Kariina Sarapuu Uuemõisa algkool 6. kl
  • Annmari Raud Haapsalu linna algkool 4. kl
  • Katarina Sits Haapsalu linna algkool 5. kl
  • Mona Pihlakas Uuemõisa LA 4. kl
  • Joosep Plamus Haapsalu põhikool 4. kl

 

Ära märgiti

  • Martina Zamatajeva Haapsalu Nikolai kool 6. kl
  • Sofia Polištšuk Haapsalu põhikool 5. kl
  • Mattias Muld Haapsalu põhikool 4. kl
  • Taivo Kammel Viigi kool 4. kl

7.–9. kl

  • Siim Pikkaro Haapsalu põhikool 8. kl
  • Kaidi Liivamägi Taebla gümnaasium 8. kl
  • Kristiinia Teller Haapsalu põhikool 9. kl
  • Marek Judanov Oru kool 8. kl
  • Britta Sool Haapsalu põhikool 9. kl

Ära märgiti

  • Hendrik Murumägi Haapsalu põhikool 8. kl
  • Oliver Suik Haapsalu põhikool 8. kl
  • Kaimar Soon Viigi kool 9. kl
  • Erik Mikkus Lihula gümnaasium 8. kl

10.–12. kl

  • Elena Koit Läänemaa ühisgümnaasium 11. kl
  • Kristina Muhu Noarootsi gümnaasium 11. kl
  • Kristo Allikas Läänemaa ühisgümnaasium
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Anonüümne
Anonüümne

Äge seal olin mina Hugo Juurik

wpDiscuz