Tõnis Padu saadeti viimsele teekonnale

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Täna keskpäeval saadeti Haapsalu toomkirikust viimsele teekonnale muinsuskaitsja hingega arhitekt Tõnis Padu.

Neid, kes tahtsid Tõnis Paduga hüvasti jätta, sai terve toomkirik täis. Oli kolleege lähemalt ja kaugelt, sõpru, tuttavaid ja linnarahvast, sest Tõnis Padu oli inimene, keda teati, austati ja hinnati.

„Kui vale ja julm on väide, et asendamatuid inimesi ei ole,” ütles kirikuõpetaja Tiit Salumäe matusekõnes ja jätkas oma mõtet küsimusega, milline neist Tõnise rollidest on asendatav — poeg, vend, abikaasa, isa ja vanaisa; Tõnis töökaaslasena, oma ala asjatundja või nõuandjana. Nii võib pikalt jätkata, ütles Salumäe.

Haapsalu linnapea Urmas Sukles meenutas järelhüüdes, et kuulis Tõnis Padu surmast Peterburis, kus oli just arutlusel Tõnise näituse ülespanek. Näitus kõneles Haapsalust kui kuurortlinnast. „Suur tükk Haapsalu ajalugu on läinud, aga veel rohkem on seda, mis jääb Tõnisest alles,” tõdes Sukles. „Suur tänu Sulle.”

Aega, mil Tõnis Padu töötas Lääne maavalitsuses maakonnaarhitektina, meenutas maasekretär Kristel Jupits. „Tõnis oli maakonnaarhitekt, kes planeeris ja kui vaja, projekteeris; kes kaitses, mis oli kaitsmist väärt; kes andis nõu ega vaadanud kunagi, kas see oli tema töö või mitte,” meenutas Jupits.

Jupitsa sõnul kaitses Tõnis Padu oma seisukohti tuliselt ja teinekord kestsid vaidlused — pealtnäha tühiste küsimuste pärast — mitu päeva, aga kunagi ei läinud need üle tülitsemiseks. „Tõnis näitas meile, et puude taga on mets,” sõnas Jupits.

Tõnis Padu 16 aastat tagasi tehtud maakonnaplaneering kehtib siiani. Ka Haapsalu linna üldplaanis on palju Tõnis Padu tööd. „Et meie vanalinn ja meie puitmajad on säilinud, peame olema Tõnisele tänulikud,” ütles Jupits.

Muinsuskaitseameti ja kultuuriministeeriumi nimel meenutas Tõnis Padu tööd ameti peadirektori asetäitja Carolin Pihlap. „Tõnis pani töösse oma tarkuse, iseloomu, südame,” ütles Pihlap. „Tõnist ei asenda keegi, aga olgu meile lohutuseks teadmine — hea, et ta meil oli.”

Koostöö ja abi eest Lääne malevaga pälvis Tõnis Padu Lääne maleva teenetemärgi. Heiki Magnus andis selle nüüd toomkirikus Padu sarga juures perekonnale üle.

Tõnis Padu sündis Haapsalus koolmeistri peres 25. oktoobril 1950 ja suri pärast lühikest rasket haigust 26. märtsil.

Ta õppis kunstiinstituudis arhitektiks ja lõpetas selle kooli kiitusega. Pärast kunstiinstituudi lõpetamist 1978 läks ta tööle maavalitsusse ja töötas seal maakonnaarhitektina 2004. aastani. Seejärel oli ta Haapsalu linnavalitsuses muinsuskaitse– ja linnaarengu peaspetsialist. Ta oli hinnatud ekspert arhitektuuri ja kultuurimälestiste alal, mitme sellealase üleriigilise komisjoni liige.

Vabariigi president omistas Tõnis Padule 2006. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgi. Eesti luteri kirik andis talle 2012. aastal kiriku arhitektuuri ja kunstipärandi hoidmise eest teeneteristi.

Tõnis Padu oli abielus kooliõpetaja Lehti Paduga. Nende peres on kolm last ja neli lapselast.

Fotod: Arvo Tarmula
Padu matused (1)

Padu matused (2)

Padu matused (3)

Padu matused (4)

Padu matused (5)

Padu matused (6)

Padu matused (7)

Padu matused (8)

Padu matused (9)

Padu matused (10)

Padu matused (11)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz