Kui siiani kasutasid omavalitsused laenuraha koolimajade ja lasteaedade remondiks, soojamajanduse, veevärgi ja kanalisatsiooni kordategemiseks, siis nüüd on tekkinud pakiline vajadus võtta laenu lagunevate teede parandamiseks.
Teede lagunemises saab süüdistada viletsat talve, mis muutis muldkehad läbimärjaks ja teekatted pehmeks. See aga pole ainuke põhjus. Tõsiasi on, et teedele on jagunud juba aastaid palju vähem raha kui on olnud vajadus. Kui tihedamini kruusakatet uuendada, ei lähe tee ühe talvega nii käest ära nagu nüüd.
Masu kuivatas kokku riigilt saadava teeraha ja ka omavalitsuste eelarved. Omavalitsuste käes on kilomeetrite poolest rohkem teid kui riigi käes, aga omavalitsused saavad teede korrashoiduks vähem raha kui riigiteed.
Nii ei jäägi omavalitsustel muud üle kui hakata laenurahaga teid remontima. Halvad teeolud on üks põhjus, miks inimesed ja ettevõtjad vallast eemale peletab. Nõnda on kohalike teede seisukord niisama tähtis kui korras koolimaja ja puhas joogivesi.
Kui kaua aga omavalitsused suudavad oma teid laenuga remontida? Teeremondiks omavalitsus üldjuhul euroraha kasutada ei saa — kui just ei ole tegemist mõne tööstuslinnaku vmt rajamisega. Nõnda võibki tekkida dilemma: kas teha midagi euroraha abiga korda ja laenata omaosalus juurde, või panna kogu vaba laenuressurss teede parandamisse.