Hiiumaa rannikumerre kavandatud tuulepargid kolitakse Läänemaa vetesse

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Planeeringu koostamise juht Heiki Kalberg selgitas, et Apollo madalikule kavandatud tuulepark (ülal paremal), mis asub niigi osaliselt Vormsi vetes, mahub kenasti Vioosi kurku, ilma, et Hiiumaa ja mandri vahelist laevaliiklust takistaks. Foto: Urmas Lauri

Planeeringu koostamise juht Heiki Kalberg selgitas, et Apollo madalikule kavandatud tuulepark (ülal paremal), mis asub niigi osaliselt Vormsi vetes, mahub kenasti Voosi kurku, ilma, et Hiiumaa ja mandri vahelist laevaliiklust takistaks. Foto: Urmas Lauri
Planeeringu koostamise juht Heiki Kalberg selgitas, et Apollo madalikule kavandatud tuulepark (ülal paremal), mis asub niigi osaliselt Vormsi vetes, mahub kenasti Voosi kurku, ilma, et Hiiumaa ja mandri vahelist laevaliiklust takistaks. Foto: Urmas Lauri

Hiiumaale vetesse kavandatud tuulepargid nihutatakse Läänemaa rannikule. Selle otsuse tingis hiidlaste vastuseis tuuleparkidele ning Venemaa agressiivne poliitika, mille tulemusel tugevdatakse Eesti merepiiri kaitset.

Eile pärastlõunal Lääne maavalitsuses rahumeelselt alanud Hiiumaa merealade planeeringu tutvustamine paisus hetkeks skandaaliks, kui selgus, et maavanemad ning siseministeeriumi juhtkond on planeeringi koostajale Artes Terrae OÜ–le andnud ülesandeks nihutada Hiiumaa meretuuleparkide nihutamise Läänemaa ranniku lähedale.

„Loodame, et kired vaibuvad ja rahvas saab aru, kui olulise projektiga meil tegemist on,“ ütles Lääne maavanem Innar Mäesalu kokkutulnuile.
Soome lahe sulg

Meretuuleparkidest loobunud Hiiumaal taastatakse Tahkuna poolsaare kaitserajatised ning praeguses planeeringus kavandatud laskepolügoon, mis on Kõpu poolsaarel suunatud lõunasse, Mardihansu lahele, saab ka põhjapoolse täienduse Hiiu madalate suunal.

„Läänemaal taastatakse Dirhami kaitserajatis, mistõttu Põõsaspea neemest põhjapoole merre tuulikuid ehitada ei saa,“ selgitas kaitseväe staabiveebel Siim Saliste, kelle sõnul on Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras selles ka NATO Euroopa vägede ülemjuhataja admiral James G. Stavridisega kokku leppinud.

Hanko neemel asuvaid kaitserajati on soomlased juba taastama hakanud. Nii saab Soome lahe suudme kindlalt Hanko–Dirhami–Tahkuna kolmnurgaga sulgeda.

NATO baaside tulek Eestisse, sealhulgas ka Lääne– ja Hiiumaale lepitakse kokku siis, kui NATO uus peasekretär Jens Stoltenberg on ametisse asutunud, nentis Seliste.

„Täpsemalt ma seda teemat praegu kommenteerida ei või,“ lausus Saliste.
Hiidlased kahetsevad

Hiidlased on hiigeltuuleparkide rajamise vastasele petitsioonile kogunud üle 8000 toetusallkirja. „Seega on suur osa saareelanikest tuulikute kolimisega ilmselt nõus,“ nentis Hiiu maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Aivi Telvik.

Tuuleparkide üleviimise vastu on aga Hiiu vallavolikogu esimees Jaanus Valk. „Olime just [Hiiumaa vetesse tuuleparke kavandava] Nelja Energiaga saanud kokkuleppe, mis taganuks saarele õitsva tuleviku,“ selgitas Valk.

Kui tuuleenergia tootjad panustavad Hanila vallas iga toodetud megavatt–tunni elektrienergia eest valla fondi 0,32 eurot, siis hiidlaste leppe kohaselt oleks osakaal ligemale üheksa korda suurem olnud.

„Eellepingus on kirjas, et Nelja Energia rajatavatest tuuleparkidest hakkab laekuma iga megavatt-tunni eest 2,7 eurot,“ näitas Valk allkirjastatud eellepingut.

Arutelul osalenud Noarootsi vallavanem Triin Lepp, Lihula vallavanem Varje Ojala–Toos ning Martna vallavanem Tiiu Aavik hakkasid juba arvutama, kui palju nende vald tuuletulu võiks saada.

Vormsi vallavanem Tanel Viksi sõnul nende vald aga eelisseisus. Ka Hiiumaa tuuleparkidest saanuks Vormsi kena kopika, sest Apollo madaliku tuulepark on suures osas juba praegu nende vetes.

Viksi sõnul toetab ta mõtet, et Apollo madaliku park nihutatakse Voosi kurku.

„Riigikaitse on praegu ülioluline ning seega tuleb kindlasti läänlastele selgeks teha, et meretuuleparkidega tuleks igal juhul nõustuda,“ rääkis endine sõjaväelane Viks.

Ridala vallavanem Toomas Schmidt teadis rääkida, et tuulepark, mis tuleks Matsalu looduskaitseala läänepiirile lindide rännet ei segaks ning kui see rajataks, siis saaks Ridala valla lõunaosa ning samuti ka Martna valla ettevõtjaile atraktiisemaks muuta.

„110 kV ühendusliin tuulepargist Lihula alajaamani võimaldaks sellesee piirkonda energiamahukat tootmist planeerida,“ nentis Schmidt.
Planeerimisega on kiire

Hiiu maavanem Riho Rahuoja ütles Lääne Elule, et ta on Hiiumaal üritanud tuuleenergia kasulikkust propageerida ning selle eest hea seista, et tuulikuid lisaks rannikumerele ka maismaale saaks rajada.

„Aastate pärast võime oma vaiksel saarel nentida, et kas tänu või kahjuks uuele nn külmale sõjale me elamegi nii nagu me elame,“ arutles Rahuoja ning lisas, et tema saab oma ametis nüüd palju rahulikumalt toimetada, sest tuuleparkide asemele tulevad saarele sõjaväeosad, millega hiidlased on ju harjunud.

Merealade planeeringu algatamisele järgneb koostamisel tuleb muu hulgas arvestada merepõhja iseärasusi, seal asuvaid objekte, maardlaid, väljakujunenud kalapüügikohti aga ka kaitse- ja hoiualasid.

„Kuigi meile on aega antud vaid loetud kuud, üritame selle menetlemisel seadust järgida,“ kinnitas Lääne maavalitsuse arendusosakonna juhataja Merle Mäesalu.

Planeeringu koostajaks on Artes Terrae OÜ koostöös Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) Meresüsteemide Instituudiga ning Alkranel OÜ-ga, korraldajaks ja kehtestajaks Lääne maavalitsus. Keskkonnamõju strateegilist hindamist viib läbi OÜ Alkranel koostöös TTÜ Meresüsteemide Instituudi ja Artes Terrae OÜ-ga.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
4 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Sass
9 aastat tagasi

“Arutelul osalenud Noarootsi vallavanem Triin Lepp, Lihula vallavanem Varje Ojala–Toos ning Martna vallavanem Tiiu Aavik hakkasid juba arvutama, kui palju nende vald tuuletulu võiks saada. ”
Pangu oma vallamaja ette need tuulikud, siis hea aknast vaadata, kuidas eurosi nagu kuldmune vallakassase kukub.

Linnuvõistlus
9 aastat tagasi

„Riigikaitse on praegu ülioluline ning seega tuleb kindlasti läänlastele selgeks teha, et meretuuleparkidega tuleks igal juhul nõustuda,“ rääkis endine sõjaväelane Viks. Kuidas seda läänlastele selgeks tehakse? Jõuga? Rahaga? Juba rahast rääkimine paneb inimesed positiivselt mõtlema, eks ole? Kellele siis mida lubatakse, kes kui palju saab? Juba nad jagavad saaki, kujutlege seda küllusejõge mis kõik voolama hakkab. Kas tõesti? Et siis päriselt ka muudavad tuulikupargid läänemaa ranniku ja piirkonnad hmmm… atraktiivsemaks? Riigikaitse on oluline küll aga tunnistagem ausalt – tuulepargid pole asjaga kuidagi seotud. Ärge ajage segi riigikaitset ja oma isiklikke ärihuve. Riigikaitsega tuleb tegeleda, tubli, tehke ära. Aga tuulikupark on… Loe rohkem »

Linnuvõistlus
9 aastat tagasi

Ühtegi kommentaari pole, ju ei paku teema läänemaal huvi. Aga võiks. Kõik usinad linnuvaatlejad – kus on teie silmad? Kas jutt sellest, et need tuulikupargid kevadest ja sügisest lindude rännet mingil viisil ei häiri, vastab ikka tõele? Ehk on siin teema sama nagu Uuemõisas asuvate puude köndistamisega: kõigepealt saeme ülimalt efektiivselt ja kiiresti kära tekitamata oksad maha ja siis takkajärgi mõistame hukka kui midagi enam teha pole. Teemasse tagasi: Läänemaa rannikut läbib üsnagi arvestatav linnutransiit. See on lausa üle maailma kuulus piirkond. Mis juhtub lindudega kes pöörlevate tiivikute labasid ei märka (ja seda nad ei tee)? Saame aru, roheline energia… Loe rohkem »