Haapsalus peeti suurim šotlaste kultuuri tutvustav ettevõtmine Eestis

Haapsalus peeti kaks päeva kestnud šoti kultuuripäevi, millega üritatakse varakevadisesse Haapsallu inimesi ja melu tuua.

Torupillimängu ja kiltides mehi võis kohata igas Haapsalu nurgas – Raudteejaamst Krimmi holmini ning Väiksest viigist kultuurikeskuseni.
Seelikus linnapea ja õhtusöök kuulsuste auks

Et šoti päevad oleks nagu päris, tuli ka linnapea šotlase moodi riide panna. Eeltingimused selleks on aga juba üheksa aastat tagasi loodud, sest 2005. aastal kinkisid šotlased Eestile rahvustartani.

Tartan tähendab ruudumustrit, kus eri värvi kangakiudude põimimisel tekkinud ruudud moodustavad omakorda teatud vahemaa tagant korduva mustri. Tartanit seostatakse enamasti Šotimaaga, klannidega.

Pitsikeskuses igatahes linnapea muundumine eestlasest šotlaseks teoks sai.

Reede õhtul saabus Sukles kultuurikeskuse rõdusaali Šoti suurmeeste auks korraldatud õhtusöögile juba kildis.

Suurmeeste õhtusöögi tava on praeguseks juba 212 aastat vana. Justnimelt siis korraldati esimene õhtusöök Šoti kuulsaima poeedi Robert Burnsi auks. Nagu sellisel pidusöömaajal kombeks, mängiti torupilli, lauldi oodi haggisele, öeldi tooste, loeti luuletusi, tantsiti keilitantse ning lauldi koos.

Kolmekäiguline õhtusöök on samuti kõikjal sarnane – alustatakse kuke-porrusupiga (Cock-a-Leekie), seejärel on kord haggise käes, mida serveeritakse koos kartuli- ning kaalikapudruga, söömaaja lõpetab magustoit Purjus kaer viski-meekastmega (Cranachan).

Šotlaste tuntuim roog on haggis, mis on leidlikkuse ja kokkuhoiu sümbioosina tekkinud hõrgutis. Haggis on täidetud lambamagu, mille täidise mooddustavad lambarupskid, hakitud lambaliha ning see tehakse veelgi suupärasemaks rohkete vürtside ja maitseainetega. Ja seda rooga oskab imehästi valmistada aastaid Tallinnas Šoti klubis kokana töötanud praegune hiidlanna Heli Hahndorf, kelle haggist ka haapsallased maitsta said.

Linnapea rääkis õhtusöögil, et šoti päevi on Haapsalule vaja eelkõige selleks, et inimesi talvisel hooajal Haapsalusse tuua.

„Esimest korda Haapsalus peetud šoti pidu on suurim šotlaste kultuuri tutvustav ettevõtmine Eestis,“ nentis Eike Urke Eesti Šoti kultuuriseltsist.
Jääkeeglit peavad britid veel harjutama

Laupäeva keskpäeval algas Väiksel viigil jääkeeglivõistlus Haapsalu linnavalitsuse ja Briti meeskonna vahel. Kurlingutiime juhtisid linnapea Urmas Sukles ja suursaadik Christopher Bruce Holtby. Haapsalu võitis britte kindlalt 3:0.

Briti saatkond pani välja auhinnad nn igameheturniirile, kus osales neli võistkonda.

„Viimasena end kirja pannud võistkond tegi lõpuks puhta töö,“ nentis kurlinguturniiri kommenteerinud Aivo Paljasmaa. Võiduka „Huviliste“ eest müttasid jääl Marge, Aavo, Kelly ja Erki, kes edestasid teiseks jäänud Eesti Šoti Kultuuriseltsi ja Põltsamaa Viskiklubi koondvõistkonda.
Kui viskimaailm pöörduks itta, oleks Haapsaluski oma viskitehas

Kuigi suurimaks viskitootjaks on tänapäeval… ei, mitte Šotimaa ega Iirimaa, isegi mitte Ameerika Ühendriigid vaid hoopis India, peavad paljud viskisõbrad tõeliseks Uisge Beathaks ehk elu veeks ikka ja ainult Šotimaal toodetud vägijooki.

Highland Parki viskitehas asub Kübararahul, Scapa viskitehase destilleerimiskoda on paarkümmend meetrit Bürgermeistri holmi põhjapoolsemast kaist Noarootsi suunas. Sellise avastuse on teinud Eesti viskiklubi UBC. Tõsi, nii Highland Park kui ka Scapa viskitehas on küll samal laiuskraadil kuid hoopis Šotimaale kuuluval Orkney saarel.

Laupäeval korraldas viskiklubi oma liikmetele ning kõigile viskihuvilistele Bürgermeistri holmil Šoti-Haapsalu viskigeograafia tunni. Rännakule andis tooni Arvo Haasma šoti torupill.

Seda, et põhjapoolsemad Šotimaa viskitehased asuvad Eestiga samal laiuskraadil, on auväärsed viskiklubilased juba ammu täheldanud. Haapsallu tulid nad aga teadmisega, et just siin, sellelsamal laiuskraadil on aga Šotimaa põhjapoolseimad viskikojad.

„Kas me oleme põhjarahvas või ei ole,“ arutles Haapsalust pärit arhitekt ning viskiasjatundja Raul Vaiksoo. „Eestimaa on Gröönimaa lõunatipuga samal laiuskraadil, seega me oleme Põhjamaa. Ning alates tänasest loeme ka Šotimaa põhjarahvaste hulka!“ Suurbritannia suursaadik Eestis Christopher Bruce Holtby sellele vastu ei vaielnud.

„Eesti on üks väheseid maid Euroopas, kus ei tehta oma viskit,“ rääkis Vaiksoo. Viskiklubi president Toomas Tiivel nentis, et Makedoonias ka ei ole.

Šoti kultuuripäevi peetakse linnapea Urmas Suklese sõnul Haapsalus veel vähemalt kaks korda, sest
just niikaua kestab veel Suurbritannia suursaadiku Christopher Bruce Holtby ametiaeg Eestis.