Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse värske uuringu kohaselt peavad eestimaalased oluliseks, et igal inimesel või perekonnal oleks isiklik elamispind. Eluaseme pikaajalist üürimist peetakse raha tuulde loopimiseks.
Teabekeskuse kinnisvarateemalise uuringu andmetel on suurem osa elanikest (74%) seisukohal, et iga inimene peaks omama isiklikku elamispinda.
„Võib öelda, et selline arusaam domineerib kõigis elanikerühmades ja kodu omanikuks olemist eelistatakse väga tugevalt üürimisele. Isikliku elamispinna omamise vajalikkuses olid enam veendunud eakad ning mittetöötavad elanikud. Samuti pidasid kinnisvara omamist tähtsamaks need, kelle pere netosissetulek kuus jäi alla 700 euro,“ kommenteeris Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juhataja Lee Maripuu.
Valdav osa inimestest on seisukohal, et eluaseme pikaajaline üürimine on raha tuulde loopimine. „Eesti elanikes on tugevalt kanda kinnitanud soov olla oma kodu omanik. Ideoloogiliselt on inimestele vastuvõetavam maksta igakuiselt tagasi laenuraha, selle asemel, et tasuda kellegi vara kasutamise eest,“ selgitas Maripuu. Ilmselt on siin oma mõju ka majandussurutise perioodiga võrreldes tõusnud üürihindadel ja samal ajal rekordmadalale langenud eluasemelaenu intressidel. Vaid nooremate, 16–29aastaste vastajate hinnang üürimisele oli veidi leebem. „Kuigi eluasemelaen on üürilepinguga võrreldes oluliselt pikemaks ajaks siduv finantskohustus, olid inimesed arvamusel, et üüripinnal elamine ei anna kinnisvara omanikuks olemisest rohkem vabadust. Seega võib öelda, et inimesed eelistavad kinnisvara omanikustaatusest saadavat kindlustunnet üürilepingu suuremale paindlikkusele,“ tõdes Maripuu.
Veel tõi uuring välja huvitava vastuolu – kuigi inimesed peavad kinnisvara kõige tulusamaks investeeringuks, ei ole nad kindlad, kas kinnisvara müües leiaks sellele kiiresti ostja ja kas selle eest saaks hea hinna. See näitab, et inimesed ei ole tegelikult hästi kursis oma investeeringu väärtuse muutumisega ega jälgi aktiivselt trende kinnisvaraturul.
„Kuigi inimeste hinnangul on kinnisvara kindel investeering, peab arvestama võimaliku turuolukorra muutumisega. Heal ajal hinnad tõusevad, kehvemal ajal võib langus olla väga suur. Majandussurutise aastail võis kinnisvara väärtus väga palju kukkuda ning sellises olukorras müümine oleks ilmselgelt olnud ka majanduslik kahju,“ arutles Maripuu. Tema sõnul on oluline silm peal hoida kõikidel oma investeeringutel, nii kinnisvaral, aktsiatel kui pensionisammastesse kogunenud rahal.
79% Eesti elanikest on kinnisvaraomanikud. 47% vastanutest omab korterit ning 30% maja või ridamaja, selgus Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel mullu detsembris Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbiviidud uuringust „Kinnisvara majandusliku kindlustunde tagajana“. Kokku küsitleti telefoni teel juhuvalikul 800 Eesti 16aastast ja vanemat elanikku.
