Kehalisi väärkohtlemisi registreeriti mullu Läänemaal 121, mida on tunamullusest ligi poole rohkem, ja libakõnedega raha välja petnud Leedu kelmide avastamine sai alguse Läänemaalt.
Kehaliste väärkohtlemiste alla loetakse Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Jüri Pikma sõnul kõike, alates tutistamisest kuni raskete kehavigastuste tekitamiseni.
Vägivallakuritegusid pannakse toime aasta ringi ja avalikes kohtades arveteklaarimisi on pisut vähem kui kodus. Kõige sagedamini tõstavad teise inimese vastu kätt 18–24aastased ja 30–55aastased meesterahvad. Tihtilugu on peksja oma ohvriga tuttav ja enamasti on mängus ka alkohol.
Haapsalu kriminaaltalituse juhi Andrei Taratuhini sõnul pole kehaliste väärkohtlemiste arvu kasvul üht kindlat põhjust. Ühelt poolt võib põhjus olla selles, et inimesed teatavad rohkem politseisse, aga ka paranenud koostöös haiglaga. Teisalt tulevad ühe vägivallajuhtumi uurimisel välja varasemad vägivallatsemised.
Kuigi endiselt läheb kriminaalpolitseinike suurim aur varavastaste kuritegude uurimisele, jääb neid aasta–aastalt vähemaks.
„Avastamise mõttes on kõige keerulisem salajane vargus ehk see, kui asi on ja ühel hetkel enam pole,” tunnistas Taratuhin. Varaste lemmikobjektid on metall ja kütus, seda peamiselt maal.
Kelmuste hulk kasvas mullu Läänemaal enam kui neli korda, millesse andsid oma osa siin libakõnedega raha välja petnud Leedu kelmid.
„Leedu kelmide grupi avastamine sai alguse Läänemaalt ja siin peeti ka esimesed isikud kinni,” ütles Lääne prefektuuri kriminaalbüroo juht Nils Sempelson.
