Heategevusraha 1642 eurot jõudis Haapsalu loomade varjupaika

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

"Täname teid selle töö eest, mis te siin teete," ütles Bigbanki esindaja Martin Länts (vasakul) Haapsalu varjupaiga juhatajale Maarek Nõmmikule annetustšekki üle andes. Paremal Eesti koeraomanike seltsi juhataja Aire-Piret Pärn. Foto: Arvo Tarmula
"Täname teid selle töö eest, mis te siin teete," ütles Bigbanki esindaja Martin Länts (vasakul) Haapsalu varjupaiga juhatajale Maarek Nõmmikule annetustšekki üle andes. Paremal Eesti koeraomanike seltsi juhataja Aire-Piret Pärn. Foto: Arvo Tarmula

Eesti koeraomanike seltsi ja Bigbanki esindajad andsid täna Haapsalu kodutute loomade varjupaigale üle Bigbank Match Show tulud.

13. oktoobril Tallinnas toimunud heategevuslikul koertenäitusel Bigbank Match Show koguti heatahtlike loomasõprade, koeraomanike seltsi ja Bigbanki abiga Haapsalu loomade varjupaiga heaks 1642 eurot.

Varjupaiga juhataja Maarek Nõmmiku sõnul kasutatakse heategevusraha kassidele karantiiniruumi ehitamiseks.

“Seda varjupaika on lausa lust vadata,” ütles koeraomanike seltsi juhataja Aire-Piret Pärn.

Pärn pidas silmas seda, et Haapsalu varjupaigas on nii vähe loomi – praegu on siin peavarju leidnud üks koer ja 12 kassi.

“Eesmärk on ju, et varjupaikades oleks vähem loomi,” sõnas Pärn.

Kiibist on vähe kasu, kui loom pole registris

Koeraomanike seltsi juhataja tõi välja probleemi, et paljud koeraomanikud küll kiibistavad oma lemmikud, kuid ei kanna neid millegipärast registrisse. Kui looma registris pole, võibki ta ärajooksmise korral kadunuks jääda: omanik otsib lemmikut, varjupaik otsib omanikku, nentis Pärn.

Mitmetes omavalitsustes, sh Haapsalus on koerte ja kasside kiibistamine kohustuslik.

Veel soovis Aire-Piret Pärn inimestele südamele panna, et nad hoiaksid oma kasse toas. “Kassiga ei juhtu midagi, kui ta väljas ei käi,” sõnas koeraomanike seltsi juhataja, kes ise oma kasse õue ei lase. “Nii elab kass pikemalt ja võib-olla ka õnnelikumalt,” lisas Pärn.

Eesti varjupaikade olukord on Pärna sõnul kõvasti paranenud võrreldes kuue-seitsme aasta taguse ajaga. Ühest küljest on varjupaikades loomi vähem kui toona, teiseks aitavad inimesed praegu varjupaiku rohkem.

Kõige paremas olukorras on Pärna hinnangul Tallinna ja Tartu kodutute loomade varjupaigad.

Bigbank Match Show toetab Haapsalu varjupaika teist korda. 2007. aastal jagati koertenäituse tulu Haapsalu ja Võru varjupaiga vahel. Tookord soetas Haapsalu varjupaik heategevusrahaga koerteaedikuile võrkaiad.

Üheksandat korda toimunud Bigbank Match Show on Eesti suurim iga-aastane heategevuslik koertenäitus, mille eesmärk on juhtida tähelepanu kodutute loomade probleemile ja selle lahendamise võimalustele ning toetada kodutute loomade varjupaiku. Aastast 2005 on heategevusliku koertenäitusega Eesti varjupaikadele kogutud enam kui 15 000 eurot.

Varjupaiga koer
Haapsalu varjupaiga ainus koer on praegu nelja-viieaastane segavereline, kes toodi siia peremehe surma tõttu.

2 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
küsimus
8 aastat tagasi

päris õudne, kas tõesti sellised asjad toimuvad haapsalu varjupaigas? kas omavalitsus on teadlik ja tegeleb? Omavalitsuse kommentaare ootaks küll- kas see mitte ajakirjanike töö pole?

Varjupaigast
8 aastat tagasi

Kahjuks ei ole loomade vähesus varjupaigas mitte usina koduotsimse tulemus, vaid varjupaigas viiakse läbi massilisi hukkamisi. Tapetud on korraga ka mitukümmend looma nii, et külastajatele jäeti “näituseks” vaid üks kass ja üks koer. Samalaadne hukkamine viidi läbi ka kuu aega enne selle annetustšeki üleandmise päeva.Siit ka põhjus, miks varjupaigas oli koeraomanike seltsi ja Bigbanki külastuse hetkel nii vähe loomi.

Karantiiniruumi on lubatud ehitada juba kaks aastat, see kajastub ka varjupaika puudutavates vanemates Lääne Elu artiklites. Millegi pärast pole karantiiniruumi hoolimata korduvatest lubadustest senini ehitatud.