Silt: loomade varjupaik

[caption id="attachment_419095" align="alignnone" width="512"] Viigi kooli lapsed viisid varjupaigale kingitusi. Foto: erakogu[/caption] Haapsalu Viigi kooli lapsed koos õpetaja Villu Baumanniga kinkisid eile Läänemaa loomade varjupaigale kaks kasside kraapimispuud, kaks kassimaja ja kaks kastitäit kassitoitu. Loomade varjupaigale tegi Baumann koos õpilastega kingituse juba viiendat korda.

[gallery ids="416477,416475,416476,416478,416479,416480,416481,416482,416483,416484,416485,416486,416487,416488,416489,416490,416491,416492,416493,416494,416495,416496,416497,416498,416499,416500,416501,416502,416503,416504"] Esmaspäeva õhtul kella seitsme paiku toimetasid jõuluvanad Allu ja Rommy Vilklasse Läänemaa loomade varjupaika kaks autotäit jõulukinke. “Kui Allu on oma kingikoorma siia toonud, siis ma julgen öelda, et loomadele jagub süüa peaaegu et kevadeni,” ütles kingikoormad vastu võtnud varjupaiga juhataja Helina Alp. Jõulukingid ei koosnenud pelgalt loomatoidust. “Ja ka see on tore, et tuuakse mitte ainult kassitoitu, vaid ka koristamistarvikuid,” nentis Alp.

[caption id="attachment_372393" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu hulkuvad loomad viiakse endiselt Vilklasse. Foto: Urmas Lauri[/caption] Järgmisel viiel aastal tegeleb Haapsalu linnas hulkuvate loomade püüdmise ja varjupaigateenuse pakkumisega seda teenust ka seni osutanud Varjupaikade MTÜ. Leping Haapsalu linnavalitsuse ja Varjupaikade MTÜ vahel sõlmiti eelmisel nädalal. Haapsalu linnavalitsuse korraldatud hankel hulkuvate loomade püüdmiseks ja varjupaigateenuse pakkumiseks aastani 2028 oligi ainult üks pakkuja – Varjupaikade MTÜ. Viie aasta peale kokku oli Varjupaikade MTÜ pakkumus 299 880 eurot, mis tähendab, et ühes kuus maksab teenus linnale ligi 5000 eurot.

[caption id="attachment_408148" align="alignnone" width="1707"] Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Alp näitab mõne päeva eest autotee pealt leitud ja väärkoheldud kassipoega. Foto Urmas Lauri[/caption] Haapsalu külje all Vilklas asuvas loomade varjupaigas valitseb kassiuputus – kodu ootab poolsada täiskasvanud kassi ja paarkümmend kassipoega. „Kasse on palju. Väga palju,” ütles Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Alp teisipäeval Lääne Elule. Nii täis pole varjupaik kaua olnud. „Karantiin on täis, toad on täis. Ja pool augustit ja september on veel ees,” ütles Alp. Loomade varjupaigad üle terve Eesti ajavad üle kaks korda aastas – kevadsuvel ja vastu sügist. Augustis täituvad varjupaigad suvel sündinud kassipoegadega, kes on jalad alla saanud ja lähevad liikvele ning otsivad inimese lähedust. See aasta aga on varjupaiga töötaja Tea Klimbergi sõnul eriline – kevad oli vaiksem. „Ja siis augustis tuli pahvaki,” ütles Klimberg.

Hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, omaniku kindlaks tegemist ja hulkuvate loomade hukkamist korraldab kohalik omavalitsusüksus oma haldusterritooriumil. Sellest tulenevalt peab loomade varjupaik olema omavalitsuse haldusstruktuuri osa samamoodi nagu kool, hooldekodu või perearstikeskus. Kui Läänemaa omavalitsused seljad kokku paneksid ning kuulutaksid välja ühishanke, oleks tõenäoline, et siinseid ula peale pääsenud loomi ei hakataks sadade kilomeetrite kaugusele vedama. Mõnel pool on ühistööga juba algust tehtud. Sügisel valmivad koduloomade varjupaigad Pärnus ja Rakvere vallas. Kui Pärnut võib Läänemaa loomade jaoks pidada veel talutaval kaugusel olevaks, siis 200 kilomeetri taha Rakverre sõidutamine on sulaselge küüditamine.

[caption id="attachment_403998" align="alignnone" width="2000"] Edaspidi võivad Haapsalus hulkuma pääsenud loomad sattuda sadade kilomeetrite kaugusele Rakverre. Foto: Urmas Lauri[/caption] Haapsalu linn tahab palgata oma hulkuvaid kasse ja koeri püüdma rakverelased. Haapsalu linnapea Urmas Sukles tegi eelmisel nädalal Rakvere linnavalitsusele ettepaneku, et 200 kilomeetri kaugusel asuvast linnast hakataks tegelema Haapsalu hulkuvate loomade püüdmise, pidamise, hukkamise ja korjuste hävitamisega. „Rakvere linn omab hulkuvate loomade pidamiseks sobivat rajatist,” põhjendas Sukles oma koostööettepanekut. Haapsalu soovib Rakverelt osta teenust selle aasta lõpuni.

[caption id="attachment_380363" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Alp tunneb Kikut läbi ja lõhki ja ütleb, et Kikus pole grammigi agressiivsust. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Koertekoloonias üles kasvanud suurt kasvu süsimust Kiku ootab juba kolmandat aastat Haapsalu külje all asuvas Läänemaa loomade varjupaigas kodu. Väike-Lähtru koertekoloonias üles kasvanud Kiku jõudis 2020. aasta 11. juulil varjupaika Kirimäelt, kus ta omapäi hulkus. Teisipäevaks oli ta elanud varjupaigas kaks aastat, kolm kuud ja 21 päeva. Kella kahe ajal pööras varjupaiga väravast sisse kaubik, kust kandepuurides saabusid Herjava kassikoloonia asukad, üks teise järel. Keskmiselt veedavad kassid varjupaigas kolm kuud. Kikul läheb kolmas aasta.

[caption id="attachment_372289" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Alp Ralfga, kes on üks seitsmeteistkümnest varjupaiga kassipojast. Foto: Urmas Lauri[/caption] Haapsalu külje all Vilklas asuvas loomade varjupaigas valitseb kassiuputus – kodu ootab 17 kassipoega ja veerandsada täiskasvanud kassi. Varjupaik tegutseb võimete piiril – kui kasse eest ära ei lähe, siis uusi vastu võtta ei saa. „Palivere on ootel ja osa Noarootsit on ootel, sest karantiinimaja sai täis,” ütles Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Alp esmaspäeval Lääne Elule. Ootel olek tähendab, et on teatatud hulkuvatest ja koduta loomadest, aga järele minna neile kohe ei saa, sest varjupaigas pole ruumi. --- [gallery ids="372388,372390,372391,372392,372393,372394,372395,372396,372397,372398,372399,372400,372401,372402,372403,372404,372405,372406,372407,372408,372409,372410,372411,372412,372413,372414"] Fotod: Urmas Lauri

[gallery ids="345946,345948,345950,345952,345954,345956,345958,345960,345962,345964,345966,345968,345970,345972,345974,345976,345978,345980,345982,345984,345987,345989,345991,345993,345995,345997,345999,346001,346003,346005,346007,346009,346011"] Fotod: Elen Freivald Sügiseti jõuab Läänemaa loomade varjupaika rohkem kodutuid kasse, kui on nende tarbeks kohti. Läänemaa Varjupaiga MTÜ juhataja Helina Alpi sõnul liigub tegelikult ka kevaditi ringi palju koduta kasse, kuid siis saavad nad söögi hankimisega ise hakkama. „Ema püüab süüa, lapsed on söönud, saadakse hakkama,“ ütles Alp. Sügise saabudes muutub loomadel toidu hankimine aga keerulisemaks ja nii otsivad kodutud kassid asulatest sooja ja toitu. Sedakaudu jõuavad kodutud kassid varjupaika. Alpi sõnul on kassiuputus iga-aastane probleem ning sellega seisavad silmitsi ka teised varjupaigad. „Oskan öelda MTÜ Varjupaikade kohta, et üle Eesti on igal pool väga palju kasse,“ lisas Alp.