Klimatoloog Ain Kallise sõnul on alates 19. sajandist Eesti keskmine aasta temperatuur suurenenud umbes ühe kraadi võrra, vähem saartel ja enam Kagu-Eestis.
Eile tutvustati Tartus Andres Tarandi, Jaak Jaaguse ja Ain Kallise raamatut “Eesti kliima minevikus ja tänapäeval”, kus kirjeldatakse Eesti ja ümbruskonna kliimat aastatel 1020 kuni 2010.
Ain Kallis rääkis Vikerraadio saates “Uudis+”, et näiteks tuhande aasta taguse kliima kohta on väga keeruline infot saada, vahendab ERR Uudised.
Praegu on maailmas umbes 10 000 ilmajaama, mis annavad pidevalt teavet ilmaolukorrast erinevatel maadel, Eestis on neid üle 20, sademete kohta saame teavet isegi ligi 60 kohast.
Kallise sõnul võib arvata, et Eesti ajaloo kõige keerulisem klimaatiline olukord oli 16. sajandil, mil oli väike jääaeg.
“Siis olid sellised suved, kus rabad olid veel kuni juulikuuni kaetud jääkirmega ning kogu suve tuli tubades kütta, et sooja saada. Nii et praegu elame päris õnnelikult ajal,” märkis klimatoloog.
Kuhu suunas ilm maailmas liigub ja milliseks see Eestis muutub, saame Kallise sõnul teada 50 või 100 aasta pärast.
“Praegu on alates 19. sajandist Eesti keskmine aasta temperatuur suurenenud umbes ühe kraadi võrra, vähem saartel ja enam Kagu-Eestis.”
Ta lisas, et 45 aastaga on sademete hulk suurenenud, ka tuulisust on rohkem.
