Šaakalitele hakatakse jahti pidama

Eesti Päevaleht kirjutab keskkonnaametnike plaanitavast võitlusest šaakalite vastu, kes on levinud juba mitmele poole Eestisse.

Kui seni oli kindlalt teada, et selle aasta märtsis esimest korda Hanila vallast avastatud šaakalid on kanda kinnitanud ainult Lääne-Eestis, siis praeguseks on kinnitust leidnud, et liigi esindajad on jõudnud ka Virumaale. Nimelt lasti augusti alguses Kiviõli jahipiirkonnas otse lagedate põldude vahel maha üks kummaline pikkade jalgadega kähriku moodi elukas. Hilisemal uurimisel määras ulukiuurija Peep Männil kähriku pähe lastud looma šaakaliks.

Kuna šaakalid annavad endast märku üha uutes kohtades, on Eesti keskkonnaametnikud jõudnud seisukohale, et neisse tuleb Eesti oludes suhtuda kui võõrliiki. Nende koerlaste võõrliigiks tunnistamisel sai määravaks asjaolu, et Eesti lähimaadest Lätist, Leedust ega ka Peipsi taha jäävalt Venemaalt neid leitud pole. Seetõttu peetaksegi vähetõenäoliseks, et nad oleksid saanud Valgevenesse jäävatest lähimatest leiukohtadest nii-öelda looduslikul moel Eesti läänerannikule liikuda, kirjutab Eesti Päevaleht.

Nii nagu kõigi teiste kohalikule loodusele potentsiaalset ohtu kujutavate võõrliikide puhul, peab riik hakkama nüüd ka šaakalite levikut takistama. Keskkonnaameti looduskaitse osakonna juhataja Tarvo Roose ütles ajalehele, et šaakali kui võõrliigi väljapüüdmist korraldav ameti peadirektori käskkiri on parasjagu ettevalmistamisel. „Kuidas täpsemalt see asi käima hakkab, peaks selguma lähinädalate jooksul,” sõnas Roose.

Niipea kui praegu arutatavad üksikasjad paika saavad, võiks tegevus tema kinnitusel ka alata. Roose märkis, et šaakalite arvukuse reguleerimiseks on seni jutuks olnud ainult jahipidamisviisid, mis on lubatud nii jahiseaduse kui ka jahieeskirjadega. „Praeguse seisuga peame lähtuma sellest, et kui šaakaleid on meil tabatud kindlalt kahes üksteisest piisavalt kaugele jäävas kohas, võivad nad ka mujal Eestis olla. Seetõttu tahame jahti kõikjal lubada,” tähendas Roose.

See ei tähenda aga tema sõnul veel, et šaakal muutuks nii-öelda lindpriiks, keda võiks sihipäraselt jahtida. Šaakalite arvukuse reguleerimist peetakse vajalikuks, sest sarnaselt teiste väikekiskjatega kujutaksid nad arvukuse kasvades ohtu eeskätt meie maas pesitsevatele lindudele. „Kuna teiste väikekiskjate arvukus on Eestis seadusega reguleeritud, tuleb ka šaakali levikule enne nende arvukuse tõusmist kriitilise tasemeni piir panna,” selgitas Roose Eesti Päevalehele.

Keskkonnaameti Hiiu-Saare-Lääne regiooni juhataja Kaja Lotman räägib, et kohalike vaatluste põhjal on alust arvata, et ühes Hanila valla kadakatihnikus elab šaakalipesakond. Korraga on vaadeldud nelja šaakalit.

Kas Hiiumaa arvatav šaakal on veel saarel või ära ujunud, pole teada.