0

Koertega peetavat šaakalijahti võib varem alustada

Tarmo Õuemaa

Tarmo Õuemaa

tarmo@le.ee

Harilik šaakal (Canis aureus). Foto: Priit Vahtramäe
Harilik šaakal (Canis aureus). Foto: Priit Vahtramäe

Eile keskkonnaministeeriumis kogunenud jahindusnõukogu leidis, et šaakaleid võib edaspidi hakata jahikoeri kasutades küttima kuu aega varem kui seni ehk 1. oktoobrist.

„Usaldame ekspertide hinnanguid, millest johtuvalt otsustasime tõsta jahikoeraga peetava šaakalijahi kuu võrra varasemaks. See ühtlustab meie jahinduse põhimõtteid, sest jaht koertega on enamikule ulukitele lubatud just 1. oktoobrist. Kui sama ka šaakalile laiendame, siis on võimalik küttida šaakalit ka teistele ulukitele peetavate jahtide ajal,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler. Ta tõi näiteks rebasejahi, kus koerte kasutamine on lubatud.

Mis puudutab šaakalile peetavat jahiaega üldisemalt, siis selles osas veel läbirääkimised käivad. Eesti Jahimeeste Selts on teinud ettepaneku tõsta šaakalijahi algus kuu aega ettepoole – 1. augustile – ning pikendada nende jahtimise aega samuti kuu võrra – 31. märtsini. Eesti Terioloogia Selts seda ettepanekut aga mõistlikuks ei pea.

Alustuseks rõhutas selts, et šaakal ei ole võõrliik, vaid alates 2016. aastast Eesti jahiuluk, mistõttu tuleb temasse suhtuda samamoodi kui teistesse meie jahiulukitesse. Eesti Terioloogia Seltsi hinnangul on šaakalikutsikad augustikuus veel oma vanematest sõltuvad, mistõttu oleks nende sel ajal küttimine ebaeetiline. Teiseks on sel ajal oht ajada omavahel segi šaakalid ja hundikutsikad. Nonde kasv ja värvus on enam-vähem sama. Olgugi et lähemalt vaadates saab aru, kummaga tegu, võib juhtuda, et šaakali asemel lastakse maha hundikutsikas.

Teriloogia Selts tõi välja ka selle, et möödunud aastal šaakali üldarvukus tunamullusega võrreldes ei suurenenud, samuti ei laienenud liigi levikualad. Lähemalt arutab Eesti Terioloogia Selts šaakali tulevikku septembri keskel toimuvas sügiskoolis.

Jahindusnõukogu arutas eile ka linnujahi ning välisjahimeestele mõeldud linnujahikoolituse teemat. Kõneks oli ka kopra ohjeldamise tegevuskava ning nõukogu liikmed said ülevaate jahindust reguleerivate õigusaktide muudatustest.

Jahindusnõukogu koosolekul osalesid keskkonnaministeeriumi, keskkonnaameti, keskkonnainspektsiooni, Eesti terioloogia seltsi, Eesti jahimeeste seltsi, Eesti erametsaliidu, Eesti põllumajandus-kaubanduskoja esindajad.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz