Rannaniidul pesitsevate lindude kaitseks algab väikekiskjate laskmine

BNS

Harilik šaakal (Canis aureus). Foto: Priit Vahtramäe

Harilik šaakal (Canis aureus). Foto: Priit Vahtramäe

Veebruariga algab Euroopa Liidu (EL) Life projekti “Loodusrikas Eesti“ rahastamisel katsetus, mille käigus püütakse keskkonnaameti ja Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) eestvedamisel vähendada väikekiskjate mõju Lääne-, Hiiu- ja Muhumaa rannaniitudel pesitsevatele lindudele.

“Viimastel aastatel läbi viidud uuringud näitavad, et väikekiskjate ebaloomulikult kõrge arvukus ohustab rannaniitude linnustikku. Et seeläbi kannatavad ka mitmed juba praegu kehva käekäiguga kaitsealused linnuliigid, on keskkonnaamet otsustanud rahastada katsetust, mis teadlaste hinnangul võiks linnustiku olukorda parandada,“ ütles keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.

Tartu Ülikooli (TÜ) doktorandi, looduskaitsebioloogi Triin Kaasiku sõnul on eelneval kolmel aastal Lääne-, Pärnu- ja Hiiumaal läbi viidud teadusuuringu tulemused kurvad. “Kuigi looduses ongi nii, et rebane sööb alati mõned linnupesad ära, siis hetkel on rannaniitudel midagi valesti: pesarüüste tagajärjel hävib koguni 86 protsenti maas pesitsevate lindude pesadest. Seega pole populatsioonide taastootmine jätkusuutlik ja näiteks niidurüdi ning tutka kohalikud populatsioonid on hävimisohus,“ rääkis Kaasik.

Kaasiku uuringust selgus, et väikekiskjatest on ülekaalukalt peamine lindude pesarüüstaja rebane, Läänemaal ja Pärnumaal ka šaakal.

Projekti “Loodsrikas Eesti“ käigus kütivad kohalikud kütikogukonnad järgmise kahe kuu jooksul viiel TÜ uuringualal väikekiskjaid. Jahti peetakse teadlaste poolt välja valitud rannaniitudel, kus püütakse reguleerida rebase, šaakali ja kähriku arvukust. Lindude kaitseks ette võetud tegevuste tõhususe hindamiseks mõõdetakse kevadisel pesitsusperioodil, kui edukalt poegade koorumine õnnestus.

Jahimeeste seltsi projektijuht Jaanus Vaiksoo kinnitas, et jahimehed on projektis osalemisest ja uurimistöö tulemustest huvitatud, et saada seeläbi teada, kas väikekiskjate arvukuse reguleerimine toob pesarüüstele leevendust. “Kui saame anda oma panuse Eesti linnustiku kaitsmisele, siis ka see on meile väärtus ja eesmärk omaette,“ ütles ta.

Projektis osalevad Haapsalu jahiselts Läänemaalt, Tuudi ja Massu jahiseltsid Pärnumaalt, Suuremõisa ja Emmaste jahiselts Hiiumaalt ning Muhu jahiselts. Jahiseltside ülesanne on pidada teadlaste poolt välja valitud rannaniitudel niidukahlajate kevadistel pesitsusaladel vastavalt jahieeskirjale veebruaris ja märtsis rebase-, šaakali- ja kährikujahti.

Pilootprojekt “Väikekiskjate arvukuse reguleerimine liigikaitseliselt olulistel rannaniitudel“ on osa suuremast rannaniitude taastamisest Lääne-Eestis, mille käigus laiendatakse niidupindala ning võetakse maha niite ümbritsevaid loodusväärtuseta kuivi puistuid. Mida rohkem on niidualadel puudetukke ja põõsastikke, seda sobivam on ala ka rebastele ja kährikutele, kes hõlpsasti seal peidukoha leiavad.

5 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
mats
10 kuud tagasi

Mullu kui hundid talumeeste lambaid murdsid siis ei saanud jahimehed kuidagi aidata,kvoot olevat läbi aga nüüd pasknääride kaitseks on kvooti küll.Tegemist on ikkagi loodusliku valikuga ja tea kas inimesel maksab oma karvast kämmalt sinna vahele toppida.

Madis
10 kuud tagasi

Rebaseid saaks ju raudadega ka püüda või mürgisöödaga tappa

Mari
10 kuud tagasi

Noh kõik rohe- ja loomakaitseühingud, tõmmake nüüd saed käima. Kaitsealadel hakkab julm verevalamine peale. Nummid rebased ja kährikupoisid saavad hukka, et mingid tiivulised saaks laiata.

A.R
10 kuud tagasi
Reply to  Mari

Päris lühinägelik kommenteerija. Ärge muretsege, küll kindude kord ka kätte jõuab. Egas nad niisama ei hakka linde kaitsma kahjuks. Vaja ju põdramaalt turistidele lindude tapmiseks midagi pakkuda. Turusmihooajaks peab lindude arvukust suurendama. Selles on point. Niisama ei tee keegi midagi.

ütle sa nüüd
10 kuud tagasi

kirikulaulus lauldakse:Kas on linnukesel muret,
kust ta saab, mis ta sööb?
Kas ta nälga sureb?
Tema loodab Looja pääle,
hüppab sääl oksa pääl,
rõõmsalt tõstab hääle. Ja..linnukesi peab kaitsma, et putukad meie teraviljasaaki pintsli ei pistaks. Muidu lähebki Mangi ennustus tõeks, et nälg majas ning sõda polegi kõige hirmsam-sellest hullem on looduskatastroof. Üks häda lõpeb, teine ootel.