Haapsalu kolledž jätab esimest korda avamata klassiõpetaja eriala õpperühma, klassiõpetajaid on kolledžis õpetatud selle loomisest saadik 15 aastat.
„Vajalikku arvu avaldusi ei laekunud, nii et me ei ava rühma,” sõnas Haapsalu kolledži arendusjuht Liina Põld.
Õpperühma avamiseks on tarvis 15 tudengit. Juulis täitus kümme õppekohta. Kolledž kuulutas välja lisavastuvõtu augustis, aga vajalikku arvu avaldusi ei laekunud.
Neile kümnele, kes juulis juba olid sisse saanud, pakkus kolledž võimalust õppida Tallinna ülikoolis. „Kõik seda kasutasid,” sõnas Põld.
Klassiõpetaja eriala õpperühma avamine oli ohus ka mullu, kuid siis õnnestus lisavastuvõtuga vajalikud kohad siiski täita. „Tegelikult juba kaks–kolm aastat on olnud avalduste laekumine niru. Mullu olime piiri peal,” märkis Põld.
Põllu sõnul pole tegemist vaid konkreetselt kolledži ja klassiõpetaja eriala ebapopulaarsusega. „Õpetajakoolituse ebapopulaarsus on laiem väljakutse riigile,” sõnas ta.
Tallinna ülikooli kommunikatsioonijuhi Krista Musta sõnul on tõepoolest õpetajaerialadel konkurss juba aastaid olnud stabiilselt väike, kuid mitte allapoole kriitilist piiri.
„Võrreldes klassiõpetajatega on näiteks füüsikuid ja keemikuid hoopis vähe,” sõnas Must.
Liina Põld märkis, et õpperühma avamata jätmist soovijate puudusel on ette tulnud varemgi. Erialad on pärast seda lõplikult kadunud. 2010. aastal ei avatud kolledžis enam haldus– ja ärikorralduse õpperühma. Õppurite vähesuse pärast kadusid ka pedagoogiline nõustamine ja riigiteadused.
Põld ei osanud öelda, kas klassiõpetaja eriala kaob lõplikult või ei võeta vaid tänavu vastu uusi tudengeid. Varem vastu võetud kursuste õpe jätkub, kinnitas ta.
Tallinna ülikooli arendusprorektori, kolledži kunagise juhi Eve Eisenschmidti sõnul ei tulnud klassiõpetaja õpperühma avamata jätmine ootamatult.
Eisenschmidt ütles, et kolledž küll lootis selle peale, et esimest korda pakutav nutiõpetaja lisaeriala loob atraktiivsust, aga seda ei juhtunud.
Nutiõpetust on kavas hakata pakkuma täiendõppe korras tegevõpetajaile, sõnas ta.
Pedagoogilist kompetentsi, et see ei kaoks, saab rakendada teiste erialade, näiteks tervisejuhtide ja liikluskorraldajate õppes, sõnas Eisenschmidt.
Eisenschmidt ütles, et demograafilist kõverat vaadates võib minna aastaid enne, kui regionaalsed kolledžid suudavad saada piisavalt tudengeid päevaõppesse.
Klassiõpetaja eriala oli üks kahest kolledži päevaõppeerialast, teine on informaatika.
„Ka informaatikas on süvenenud tendents, et ei tulda otse gümnaasiumist, vaid hiljem, täiendõppeks või tööturult,” ütles Eisenschmidt.
Eisenschmidti sõnul ongi piirkondlikud kolledžid pikas perspektiivis pigem elukestva õppe asutused, ehk siis pakuvad nad töötavale täiskasvanule tsükliõpet, mitte gümnaasiumist tulnule päevaõpet.
Lisavastuvõtt oli kolledžis ka tervisejuhi ja rakendusinformaatika erialale. Tervisejuhi erialal laekus neljale vabale kohale 20 avaldust, rakendusinformaatika erialal laekus kolmele vabale kohale kümme avaldust.
“Neile kümnele, kes juulis juba olid sisse saanud, pakkus kolledž võimalust õppida Tallinna ülikoolis. „Kõik seda kasutasid,” sõnas Põld.”
Miks selline vale, ca pooled jätsid erialaga ju augustis hüvasti! Millisele kümnele te siis õppimise võimalust Tallinnas pakkusite,kui kümmet enam alleski ei olnud?
Aga mida teha üldse kolledžiga,kes peale rakendusliku enam muud haridust ei paku, kas selline kool mitte ammendanud end ei ole?
Kuhu need tervisejuhtide armaadad tööle lähevad?
ikka framasse
Kas kolledž võiks mõelda tehniliste (IT) erialade laiendamise peale? Minu nägemus oleks, et Haapsallu loodaks koostöös kolledžiga mõni IT-firma, mis hakkaks tuginema kolledžile, kust saaks töötajaid ja kellele võimaldada praktikabaasi. Miks ei võiks Haapsalus kerkida mini-mini Silicon Valley? Nutiõpetaja ideest sai minu idee alguse. Kahjuks vastuvõtu kukutas läbi eesliide “klassi”. Aga see vähendaks natukenegi 9-kuulist käpaimemist Haapsalu linnas.
Tavaliselt tekkivad inimestel nägemused peale seenete söömist või alkoholi üle tarbimist aga see selleks. Tead mis Tuulu sa võid oma kassile seda kodus rääkida. Õigemini on see millest sa räägid sinu kolleegide tegemata töö tulemus. Selle õppe läbinute ainus eesmärk on läänemaalt lahkuda, sest olud on sellised aga selliseks oled sa neid õpetanud. Teise tõkendina upud bürokraatiasse ja inimeste individualistliku bassivsusse. Teie erakonna juhtimisel on KEKist, Lääne Kalurist ja leiva tehasest loodud juba Silicon Valley. Nüüd hakkas rahvasaadikul pool tundi ennem valimisi äratuskell tirisema. Vangi tuleks sind panna kui need inimesed vaid teaksid, millest nad sinu õpetuse tagajärjel on ilma… Loe rohkem »
Ehk on üks võimalus eriala elus hoida kaugõppe variant. Mõtlesin isegi selle eriala peale, aga 5 aastat iga päev koolis käia, pole mitte ainult täiseas inimesele võimatu, vaid ka enamikule noortele, kes gümnaasiumi lõpetava. See tähendab 5 aastat veel vanemate kulul elamist. Tallinas ehk on see mõeldav, aga väikeses Haapsalus kindlasti mitte. Kui teha sellele erialale kaugõppe variant, oleks tahtjaid kindlasti ka mujalt. Haridus on küll meil tasuta, aga süüa ja elamist tahab igaüks. Mina arvan, et see oleks eriala ellujäämise võimalus Haapslaus ja noored ei tormaks mujale õppima, keda see eriala huvitab. Tegelikult on päris palju noori, kes kaaluvad… Loe rohkem »
Hea ja õige mõte!!!
Kaugõppes õppides pidavat vaid lollid sündima,mitte aga igatahes õpetajad. See oli kolledži seisukoht!
Aa, juba nägin … 🙂
Kisse arendusjuht on, kas tal on nimi kaa ?
Kolledsi arendusjuhi apsakas tema ka vastutagu. Õigemini tuleks ta lahti lasta sest ei saanud nutiõpetaja müügiga hakkama ja kolleds ei täida enda vaimse liidri ja arengusuuna näitaja rolli enam ammugi, milleks kolleds kunagi loodud sai. Aga lahti lasta ei saa sest kolledsil pole koondamise raha. Aga samas, kaua sa ikka sellist arendusjuhti palgal hoiad kelle teaduskraad ei võimalda ennast eesti teaduse andmebaasides registreeridagi.
kolledzi juhi kommentaar?