Silt: Haapsalu kolledž
Tulevased tervisejuhid jooksevad kolledžile tormi
[caption id="attachment_479372" align="alignnone" width="1920"] Turundusjuhist Karmen Lehtla tuli katsetele Tallinna külje alt. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Neljapäeval käis katsetel üle 120 inimese, kes kõik loodavad sisse saada Haapsalu kolledži kõige menukamale – tervisejuhi erialale.
Haapsalu kolledži esine oli neljapäeva keskhommikul autosid täis, nii et parklas ei olnud ühtegi vaba kohta. Fuajees ootasid tervisejuhiks pürgijad tulemusi ja õhk oli pingest paks– kas kilbiga või kilbil.
„Test sai just läbi,” märkis Haapsalu kolledži õppenõustaja Anneli Kasesalu. 121 sisseastujast pääses vestlusvooru 44, neist omakorda jäävad ukse taha pooled – vastu võetakse 22 tulevast tervisejuhti.
Kiired päevad
Sisseastujaid oli lausa nii palju, et kõik ei mahtunud arvuti taha. „Testi tegi 121 inimest, aga arvutikohti oli 74 ja osa pidi oma järge ootama,” ütles Kasesalu ning kadus ki
Presidendi roosiaeda läheb 20 lõpetajat
[caption id="attachment_478598" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa ühisgümnaasiumi lõpetaja Ron Rääli on üks presidendi roosiaia vastuvõtule kutsutud läänlastest. Foto: Maria Mai Siimut[/caption]
9. juulil Kadriorgu roosiaeda presidendi vastuvõtule tublimaile koolilõpetajaile on Läänemaalt minemas 20 gümnaasiumi-, kutsekooli- ja kolledžilõpetajat.
Nagu eelnevatelgi aastatel, sai ka seekord enim kutseid Haapsalu kutsehariduskeskus, kust roosiaeda on oodatud 12 lõpetajat. Haapsalu kutsehariduskeskuse direktori Riinu Raasukese sõnul said kutse igast grupist kõige silmapaistvamad õppurid, kes on esindanud kooli või riiki kutsemeistrivõistlustel. „Sel aastal oli meil tõeline medalite
Kolledži populaarseim eriala on tervisejuht
[caption id="attachment_446424" align="alignnone" width="1514"] Haapsalu kolledž. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Mitmendat aastat järjest on Haapsalu kolledžis suurim tung tervisjuhi erialale – tänavu on 22 kohale esitatud 138 avaldust, mis tähendab, et ühele kohale on üle kuue tahtja.
Haapsalu kolledži direktori Heli Kaldase sõnul oli mullu konkurss veelgi suurem – siis soovis tervisejuhiks saada kümme inimest rohkem. Tervisejuhi eriala populaarsust selgitas Kaldas sellega, et õppekava on pidevalt arenev, käib ajaga kaasas ja meelitab juba ka noori.
„Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilased õpivad tervisemoodulit, millest osa tehakse kolledžis. Eeldame, et need noored leiavad ka tee meie õp
Kolledž sai uue direktori
[caption id="attachment_475062" align="alignnone" width="1280"] Haapsalu kolledži direktor Birgit Prikk. Foto: Kristi Kuusmik-Orav[/caption]
Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži järgmiseks direktoriks valiti ettevõtluse ja avaliku sektori kogemusega Birgit Prikk. Direktori viieaastane ametiaeg algab 1. septembril.
Prikk on praegu Tartu ülikooli Pärnu kolledžis teenusedisainer, ta on panustanud disainmõtlemise labori ettevõtmistesse. Ettevõtjana on ta konsulteerinud paljusid Eesti muuseume ja turismisihtkohti külastuskeskkondade arendamisel.
Lisaks sellele on ta varem töötanud riigikantseleis Eesti Euroopa Liidu eesistumise turundusnõunikuna ning ettevõtluse arendamise sihtasutuses eksperdi ja valdkonnajuhina. Tal on strateegilise juhtimise magist
Tervisepäev õpetas hea enesetundega vananema
[gallery ids="474450,474451,474452,474453"]
Tallinna ülikooli Haapsalu kolledžis oli 15. mail tervisepäev vanemaealiste terviseteadlikkuse tõstmiseks.
Tegemist oli tervise- ja heaoluakadeemia tervisekooli esimese kohtumisega – koolitussarja algusega, mis on suunatud 55-aastastele ja vanematele Läänemaa elanikele ning käsitleb toitumist, liikumist ja vaimset tervist. Päeva keskmes oli küsimus, kuidas säilitada vanemas eas võimalikult kaua iseseisvus, hea enesetunne ja aktiivne eluviis – ning millist rolli mängib selles teadlik toitumine ja liikumine.
Päeva korraldasid kolledži kogukonnatöö vananevas ühiskonnas magistriõppe tudengid. Programmis oli nii teoreetilisi loenguid tervislikust toitumisest kui praktilisi töötube, kus valmistati koos tervislikke palasid, katsetati
Kolledžis räägiti tervisest kui tervikust
[caption id="attachment_471759" align="alignnone" width="1920"] Konverents kolledžis. Foto: Kadi Paaliste[/caption]
Tallinna ülikooli Haapsalu kolledžis tervisekonverentsil „Tasakaalupunkt – kuidas hoida hoogu muutuvas maailmas?” osales üle 130 inimese.
Konverentsil räägiti tervisest kui tervikust, kuhu kuuluvad lisaks füüsilisele heaolule ka vaimne tasakaal, toetav elukeskkond, kogukondlik sidusus ning kestlikud valikud igapäevaelus. Ettekanded keskendusid muutustega toimetulekule, tervise hoidmisele eri elutasanditel ning valikutele, mis toetavad inimest pikemas vaates. Päeva ametliku avasõna ütles kolledži direktori kohusetäitja Heli Kaldas.
Ko
Haapsalu raamatukogus näeb söödavaid maale
[caption id="attachment_460306" align="alignnone" width="1920"]
Claude Monet maali koopia präänikul. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Haapsalu kolledži käsitöötehnoloogia ja disaini eriala tudeng Anna Käär pani Haapsalu raamatukogu lugemissaalis näitusele maailmakuulsate kunstiteoste koopiad, mille ta on maalinud präänikutele. Näiteks on söödavate maalide seas Claude Monet’, Vincent van Goghi, Ilja Repini ja teiste kunstnike tööde koopiad.
Käär ütles näituse tutvustuses, et üks tema ameteid on kondiiter
Claude Monet maali koopia präänikul. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Haapsalu kolledži käsitöötehnoloogia ja disaini eriala tudeng Anna Käär pani Haapsalu raamatukogu lugemissaalis näitusele maailmakuulsate kunstiteoste koopiad, mille ta on maalinud präänikutele. Näiteks on söödavate maalide seas Claude Monet’, Vincent van Goghi, Ilja Repini ja teiste kunstnike tööde koopiad.
Käär ütles näituse tutvustuses, et üks tema ameteid on kondiiter Jaapani teadlased uurivad kolledžis eakate digipädevust
[caption id="attachment_459401" align="alignnone" width="1920"]
Tiina Tambaum (vasakult), Chiharu Miura, Keiko Katagiri ja Mari Joamets. Foto Andra Kirna[/caption]
Haapsalu kolledžis seminaril „Vanemaealiste digikasutuse sotsiaalsed faktorid“ osalenud Jaapani teadlased uurivad koos kolledži magistrandi Mari Joametsaga eakate digipädevust.
Kobe ülikooli professoril Keiko Katagiril ja teaduril Chiharu Miural on koos Joametsaga käsil uurimus eakate digivahendite kasutamisest, sotsiaalsetest põhjustest, mis seda soosivad ja asjaoludest, mis takistusi seavad.
Praegu on käes aeg, mil kogutud andmeid võrreldakse, kuid juba oli uurijatel võimalik tehtut seminaril tutvustada. On selgunud mõned aspekt
Tiina Tambaum (vasakult), Chiharu Miura, Keiko Katagiri ja Mari Joamets. Foto Andra Kirna[/caption]
Haapsalu kolledžis seminaril „Vanemaealiste digikasutuse sotsiaalsed faktorid“ osalenud Jaapani teadlased uurivad koos kolledži magistrandi Mari Joametsaga eakate digipädevust.
Kobe ülikooli professoril Keiko Katagiril ja teaduril Chiharu Miural on koos Joametsaga käsil uurimus eakate digivahendite kasutamisest, sotsiaalsetest põhjustest, mis seda soosivad ja asjaoludest, mis takistusi seavad.
Praegu on käes aeg, mil kogutud andmeid võrreldakse, kuid juba oli uurijatel võimalik tehtut seminaril tutvustada. On selgunud mõned aspektMuda kompetentsikeskus on varjusurmas
[caption id="attachment_458699" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu kolledži direktori Heli Kaldase sõnul tegeleb kolledži mudalabor praegu muda peenestamise ja jahvatamisega. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži juurde rajatud kompetentsikeskus koos mudalaboriga ei tegutse pärast rahastuse lõppemist enam aktiivselt, kuid kolledži direktor Heli Kaldas usub, et mudauuringuil on Haapsalus tulevikku.
2011. aastal avati Haapsalu kolledži juures tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kom
Haapsalu kolledži direktori Heli Kaldase sõnul tegeleb kolledži mudalabor praegu muda peenestamise ja jahvatamisega. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži juurde rajatud kompetentsikeskus koos mudalaboriga ei tegutse pärast rahastuse lõppemist enam aktiivselt, kuid kolledži direktor Heli Kaldas usub, et mudauuringuil on Haapsalus tulevikku.
2011. aastal avati Haapsalu kolledži juures tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kom











