Hardo Aasmäe: Raudtee – mineviku täiustamine?

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Geograaf Hardo Aasmäe hinnangul on Haapsalu raudtee võrreldav köisteega mägikuurordis — kuigi üksi tee ära ei tasu, kasutavad seda külastajad, kes kuurordi söögi– ja majutuspaikades raha kulutavad.

Aastaid on Haapsalu raudtee teema ümber pusitud, kuid tulemust ei ole. Põhjuseks paljuski iganenud mõtteviis. Eesti iseseisvuse ajal on liiga pikalt tahetud riiki ja ühiskonda edendada ajaloolaste arusaamade järgi. Taastatakse justkui „helget minevikku”. Mõnda asja tahetakse teha nagu „Pätsu ajal”, siis jälle nagu „nõukogude ajal”. Välja kukub see üldjuhul halvasti, sest minevik ei tule tagasi ja aeg on paratamatult oma töö teinud.

Praegust reisiliiklust Eesti raudteedel püütakse taastada „nagu nõukogude ajal”, mitte „nagu Pätsu ajal”. Haapsalu raudtee taastamine ei saa aga olla mineviku hiilguse läikimalöömine. Samuti ei ole Haapsalu raudtee taastamine oma olemuselt raudtee arendamise kava, seega võib ka kitsalt raudteeline mõtlemine saada komistuskiviks. Raudtee tuleb ehitada–taastada millegi suurema ja olulisema elluviimiseks.

Milleks on raudteed vaja? Tsaariajal oli asi selge. Tsaari perekond armastas vahetevahel Haapsalus puhata. Ehitati uhke jaam pika perrooni ja varikatusega. Vihmase ilma korral ei pidanud mõni suurvürstinna või õuedaam vihmavarju välja võtma.

Nõukogude ajal oli asi samuti selge. Rahuarmastav Uuemõisa raketibaas, piirivalvurid ja Kiltsi sõjaväelennuväli nurjasid Lääne imperialismi võimalikud salasepitsused ühtse nõukogude rahva vastu ning tagasid Haapsalu rajooni põllumajandustöötajatele rahulikud tingimused taime– ja loomakasvatussaaduste plaani ennetähtaegseks täitmiseks ja ületamiseks. Tegelikult oli raudteed vaja eelkõige sõjaväe varustamiseks.

Tänapäevane vastus raudtee vajaduse kohta on võrratult ähmasem. Selle kallal tuleb töötada, lähtudes järgmistest eeldustest.
1. Raudtee ehitus ei jää otseselt rahapuuduse taha, sest maksumus ei ületa 50 miljonit eurot. Kui võrrelda ainuüksi Eesti osaga Kreeka abipaketis (300 miljonit eurot), pole see Eestile üle jõu käiv summa.
2. Valdav enamik teedeehitusest (maanteed, raudteed) ei tasu äriliselt otseselt kunagi ära. Seepärast on tasulisi maanteid maailmas ülivähe. Sama käib raudteede kohta.
3. Haapsalu raudteed ei saa käsitada raudtee tuluprojektina, sest sel juhul ei kannata tasuvusarvestused ehituse otstarbekust välja. Sellele on juhtinud avalikult tähelepanu Garri Raagmaa. Raudtee ehitus peab olema osa suuremast arenduskavast, mille pikaajaliseks levitamiseks on raudtee hädatarvilik eeltingimus.
4. Koostatud kava peab sobima Euroopa Liidu toetusprogrammide rahastamistingimustega.

Kuidas ülaltoodud kitsendusi mõista? Kõigepealt, Eesti Raudtee ei ole küsimuses usaldusväärne hindaja, sest tema ärihuvides on sellisest raudteest hoiduda. Äriühing ei taha ehitada väikese liiklusega raudteelisi „kõrvaltänavaid”, vaid elava liiklusega „peamagistraale”. See teeb majandamise lihtsamaks. Paraku võib avalikkuse huvides olla kasulik ka raudteeline „umbtänav”. Kuigi Haapsalus või Rohukülas lõppev raudteeline „umbtänav” on majanduslikult otstarbekam kui Riisiperes lõppev.

Haapsalu raudteed võiks võrrelda mõne köisteega kusagil mägikuurordis. Eraldi võttes ei pruugi ta ära tasuda, annab aga võimaluse suusatajatel tõusta mäenõlvadele. Köisraudtee toob kohale tarbija. Valdav osa tulust aga saadakse hoopis orus paiknevais söögi– ja majutuspaikades. Üldise tulu nimel võib ülal pidada ka kahjumis köisraudteed.

Samalaadselt tuleb mõelda ka Haapsalus. Seepärast ei ole raudtee küsimus otseselt majandus– ega kommunikatsiooniministeeriumi ja Eesti Raudtee valdkond. Nemad on pigem kaasatud, kolmandad osapooled. Juhtiv ministeerium peab olema hoopiski siseministeerium, kelle vastutusalas on regionaalareng. Nemad kavandavad üldplaani, kus 2030. aastani on ette nähtud vaid võimalik raudteeühendus ilma elektrifitseerimiseta. Seega on väljavaade lähima 17 aasta jooksul ebamäärane. Poolesaja kilomeetri rööbaste mahapanek võtab aega vahest ainult kuu, kui teel samal ajal liiklust ei ole.

Alustuseks tulebki sellesse üldplaani teha täpsustus, mis näeb ette elektriraudtee rajamise. Kavandatut tuleb käsitada regionaalarengu projektina, mille keskmesse asetatakse ääremaade kättesaadavuse suurendamine, saarelise eraldatuse leevendamine ning kohalike haruldaste ressursside avamine Eesti ja Euroopa tarbijale. Ääremaade parem sidumine Eesti majanduskeskuse Tallinnaga võimaldaks suurendada tööjõu liikumist. Mitte ainult Haapsalust Tallinna, vaid ka vastupidi.

Sama kava raames tuleb plaanida Hiiumaa, Vormsi ja Noarootsi saarelise eraldatuse vähendamist. Viimast ei nimeta ma asjata, kuigi geograafiliselt on tegemist poolsaarega. Maakonnakeskusest tuleb sinna sõita mitukümmend kilomeetrit. Österby sadamasse pole aga suvel alalist ülepääsu. Raudtee pikendusena tuleb need arendused ette näha. Alates sobivate aluste soetamisest kuni jääpurjetamiskultuuri taastamiseni välja.

Põhjalikult tuleb läbi mõelda Euroopa vaatepunktist haruldaste ressursside kättesaadavuse suurendamine. Alates ravimudast ja linnuvaatlustest ning lõpetades kaitsealade turismiga. Mudaravi ja üldse meditsiiniteenuste osatähtsust tuleb Haapsalus suurendada. Tutvustada korralikult meie ainulaadses mudas püherdamise tervistavat mõju eurooplaste ihu– ja hingehädadest ülesaamisel. Algatada kliimaravi. Kaitsealasid piisab ja lindude rändekoridorid on hästi jälgitavad. Kõik need kolm valdkonda on toetatavad ka Euroopa liidu toetusprogrammidega.

Haapsalu piirkonna arengukava peab olema laiapõhjaline ja leidlik. Nimetatud ulatuslik tegevustik peaks kontimööda olema siseministeeriumi Siim–Valmar Kiisleri tiivale. Sedalaadi arendused on elu edendamiseks riigi äärealadel kordi tõhusamad kui haldusreform või võitlus koolivõrguga.

Hardo Aasmäe, geograafiakandidaat

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
HRT
HRT

http://eestimaablogi2.blogspot.com/2012/12/haapsalu-rongi-tasuvus.html

Arvutused või talupojamõistus?

Pean silmas seda,et talupoeg sai alati hakkama tänu sellele, et ta teadis, mida räägib ja teeb.

abc
abc

kui talupoeg nõnda hästi hakkama sai, miks siis lause mineviku vormi kasutades kirjutatud on?

toomas
toomas

meie riigis valitseb JOKKmõistus

xxx
xxx

Kellad, pasunad jne kisa-kära, raudtee oli miks ta likvideeriti ja kus on raha mis relsside müügist saadi??? Nüüd on siis vaja maksumaksja rahadega rajada uus raudtee. Raudtee tamm pidi kuuluma Taalile kui sinna rajada uus tee tahab Taal ja co saada renti selle tammi kasutamise eest. Liiga palju on ebaselgust ja kes tagab et ühel ilusal päeval leitakse et see raudtee ei õigusta end ja Taal & co teeb selle uuesti rahaks?????

Informaator
Informaator

Noored ei mäleta Haapsalu raudtee lugu.
Kui tähelepanelikult lugeda A.A teksti siis tuleb sealt välja, et nõuka ajal oli Haapsalu raudteeliin vajalik osaliselt sõja tehnika vedamiseseks, varustamiseks, nii see oligi.
On ju teada, et enne raudteeliikluse lõpetamist jõudis sõjavägi renoveerida Taebla-Haapsalu teelõigu, kus oli ka seetõttu reisirongi kiirus suurem kui Riisipere-Taebla lõigul.
Vana raudtee muldkeha ei vasta tänapäeva reisiliikluse nõutele seega tuleb uus raudtee muldkeha algusest lõpuni ikkagi teha.
Küllap siis ka muldkeha alune maa saab riigi omaks.

Raudteeliiklus ju tegelikult lõpetati seetõttu, et Eesti Raudtee alt erastati reisiliiklus erakätesse ( Edelaraudtee), kasumlikum osa kaubavedu müüdi lõpuks ikka erakätesse ja siis tagasi riigi omandisse.Jne,Jne.

HRT
HRT

Tamm väga heas seisus.
Truubid-sillad enamuses vajavad vaid pealisbetoonplaadi väljavahetamist.

mujalt
mujalt

Ikka veel pole ma näinud ammendavat põhjendust, MIKS on raudtee Haapsallu parem kui bussiühendus? Lihtsalt sellepärast, et tore oleks? Ei kõla nagu eriti usutavalt.

abc
abc
Idee on lihtsalt sama, mis totalitaarrezhiimidel välisvaenlaste pidamine – tähelepanu kõrvalejuhtimine reaalsetelt murekohtadelt. Maksukoormus on väike, reaalne töö KOV poolt maksejõulise ettevõtluse siiameelitamiseks puudub, puuduvad ideed kuidas pidurdada rahvastiku väljarännet ja kuidas teha uusi investeeringuid senist võlakoormust arvestades. Ollakse hirmus uhked suvise turistidevoo üle, aga unustatakse ära, et kogu üritusmajandus, toitlustusasutuste äri jms on hall majandus ehk siis paberite järgi tegelevad kõik heategevusega ja “tulevad ots otsaga kokku”. Nii on lihtne kõik siduda mingi ühe helesinise unenäoga, mis hoobilt kõik need mured lahendaks kui ainult neid kurjasid jõude poleks, kes takistavad puu otsast miljonite noppimist. Samas ei tasu unustada, mida… Loe rohkem »
HRT
HRT

Oled sa neid ammendavaid vastuseid otsinud? Kuskohast? Ja näita mulle üks koht, kus ainutõde on arvutustes? Kogemused ja silmaring on need, mis pildi välja toovad.

HRT
HRT

Ja üks asi veel. Kui ei suudeta mõista (või ei taheta?) kus on murekohad, siis järelikult ei saa ka arvamust tõsiselt võtta. Nii et enne sellise arvamuse (tähelepanu kõrvalejuhtimisest) kirjutamist soovitan avada silmad, kolada kogu Läänemaal, sõita rongidega üle Eesti ning minna rattamatkale Riisipere-Hiiumaa. Viimase kohta küsimus: Kui palju kaotab matkaja aega edasi-tagasi sõidul, kulgedes Riisiperest Rohukülla?

abc
abc

Kogemus ja silmaring tuleks kasuks võimalikult täpsete prognooside tegemiseks. Argumendina pole aga kogemusel ja silmaringil mingit väärtust – enda arvates on ka turu ees pingil istuv seltskond suure kogemuse ja silmaringiga. Uut autot ostes ka iga normaalne inimene hindab ära oma vajadused, kulud ja võimalused, mitte ei võta lihtsalt selle, mis parasjagu kõige rohkem meeldib. Miks siis peaks kordades suuremate ettevõtmiste puhul teisiti käituma? Pealegi pole matkamine ja selle käigus läbitav marsruut kindlasti regionaalpoliitiliselt prioriteetne probleem.

hea uudis
hea uudis
Ats
Ats

Nüüd ja kohe on Haapsalu raudtee rajamist vaja alustada. Ei saa aru miks kõik võtab alati nii kaua aega. Asjaomased asutused,ministeeriumid,ministrid saaksid ju kohe alustada? Haapsallu Elektriraudtee ja kohe !

ei tule, tule ta
ei tule, tule ta

raudtee ei tule iial tagasi (ennem tuleb taas vene tsaar)

ätt.
ätt.

Aasmäel on muidugi õigus aga??Kõik see eeldab pikaajalist arenguprogrammi,meie elu käib kahjuks valimistest valimisteni,pikemas perspektiivis osutuvad suure käraga valitutest suur osa laias plaanis võimetuteks sahkerdajateks.

maltswet
maltswet

Muidugi on palju asju mis ei tasu end majanduslikult kunagi ära,aga on ikkagi suur vahe kas tasub 75% ja ülejäänud maksavad piirkonna 100000 maksumaksjat või tasub 15% ja ülejäänu tasuvad piirkonna 10000 maksumaksjat.Siis lihtsalt saavad viimased veel ühe tõuke rahvusliku liikumise(piiri taha)toetamiseks ja asi toimib pöördvõrdes sellele mis plaanis oli.
Aga heakene küll,teeme ta ära-sest ega mingit muud plaani ka kellelgi läänemaa elu turgutamiseks ei ole ja midagi tuleb ometi teha.Siis huvitab mind kui palju peatusi saab rongil olema ja kui palju ülesõite pannakse kinni võrreldes praegustega?

mää
mää

aga muidu sa tead, kuhu sinu kui maksumaksja raha igapäevaselt kulutatakse ja mis kasu sa selelst üldse saad? ja kuidas puudutab see kalevipoegi?

maltswet
maltswet
Peris täpselt ei suuda seda muidugi keegi jälgida,aga meil ju ikka mingi kord toimib-koolid lastele,poliismänne on näha,päästeteenistus on Haapsalus. Meil on järele jäänud nii vähe neto(neid kelle töö tulemusel tekib mingi lisaväärtus-tootev töö-ja kelle poolt makstavad maksud ületavad temale tehtavaid kulutusi maksukassast)maksumaksjaid,et minumeelest peame olema väga ettevaatlikud selliste uute asjade käivitamisel,mis tulevikus jällegi maksurahadest ülalpidamist vajavad.Iseasi on praegu need eurorahad-eks neid ike tuleks kasutada,aga samas peaks tegema nendega midagi mis ka majandama hakkab,muidu satume musta auku,sest euroopaga ju sama lugu ,et netomaksjaid napib progresseeruvas tempos. Üheks oluliseks põhjuseks mujal töötamisele on ju siinne maksukoormus-hakkad näiteks fie-ks maksad lõviosa teenistusest maksudeks,samuti… Loe rohkem »
HRT
HRT

Eestimaa Blogis olen sellest piisavalt kirjutatud,sadu kilomeetreid Läänemaal läbi käinu, inimestega kohtunud, kolmkümmend aastat raudteel tööatanud ja võin julgeltöelda, et tasub ära. Mitte ainult võimaldamaks tööle-kooli sõita, vaid Läänemaale ja saarteletuleks tuhandeid lisakülastajaid. Koormuse vähenemisest autoteedel (Läänemaa omadele plaanitakse raha vähem eraldada) rääkimata.

wpDiscuz