Kolmapäeval jõudis Haapsalu piiskopilinnusesse Musta Koera nime kandev suurtükk, millest loodetavasti juba sel suvel linnuseõues pauku tehakse.
Must Koer, mis on nime saanud linnuses varandust valvava musta koera legendi järgi, on koopia 1430. aasta Burgundia suurtükist. „Kui internetist otsida, siis täpselt samasuguseid suurtükke kasutatakse Inglismaal keskaja sõudes,” rääkis suurtüki valmistaja Priit Verlin. Tema sõnul kasutati sarnaseid suurtükke 15. sajandil ka Eesti pinnal.
Priit Verlin kinnitas, et eestlaetava suurtüki toru on nii kindlalt valatud, et see laskmisel laiali ei lähe.
Suurtükk on kinnitatud kasepuust alusele ehk lafetile, mille on valmistand Martin Geier. Verlini sõnul on lafeti rattad pea 100 aastat vanad ja vanu rattaid kasutati sellepärast, et need liiguva tänapäevastest paremini. Suurtüki laskekõrgust saab reguleerida lafeti tagaosas asuva kangi abil.
„200 grammi püssirohtu, aga see peab olema äkiline, ja siis punn ette. Mida tugevamini punn toppida, seda parem on,” õpetas Priit Verlin suurtüki kasutamist. Kui suurtükk laetud, tuleb süüteava kaudu tuld anda. Suurtükimeistri sõnul on selleks kõige parem kasutada süütenööri.
Esialgu näeb Musta Koera linnusemuuseumi relvaruumis. Piiskopilinnuse sihtasutuse juhi Ülla Parase sõnul on suurtükk mõeldud küll paugu tegemiseks, aga enne paugutama hakkamist tuleb relva hingeeluga tutvuda ja leida inimene, kelle tööülesandeks suurtüki hooldamine ja paugu laskmine jääb.
Rakveres tegutsevale disainerile ja mööblikunstnikule Priit Verlinile pole Haapsalu Must Koer esimene suurtükk valmistada. Esimene sai nimeks Rakvere Ööbik ja valmis 1998. aastal. See on küll pisut hilisema, 17.sajandi alguse suurtüki koopia.
Eelmisest aastat paugutab Rakvere linnuses Haapsalu suurtüki vanem vend – Kaitsja Kaidu. Lisaks on Rakveres Verlini valmistatud kaks väiksemat suurtükki, millest üks kannab Virumaa muuseumite sihtasutuse juhi Ants Leemetsa auks nime Kaval-Ants.
Verlini käe all on töökorda seatud ka Kuressaare linnuses asuv 19. sajandi algus suurtükk Kotkas.
Küsimusele, kas Haapsalu linnuse vanadest suurtükkidest saaks ka mõne laskekorda seda, vastas Verlin, et saaks küll, näiteks Põhjasõja aegsed suurtükid väikese linnuse väravas.
Linnuse relvaekspositsioonis asuvate keskaegsete suurtükkide kohta aga arvas ta, et neist pauku teha ei julgeks. „Need näevad väga väsinud välja ja kunagi ei tea, millal nad tagant poolt lõhki lähevad,” ütles Verlin.
…….. arvavad suurtüki paugutamine peale linnuses pesitsevad linnud ? Tundub,et looduskaitsjad kasutavad oma õigust vaikida………