0

Linnuse avastused: münt määras salapärase hoone vanuse

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Linnust uuriva arheoloogi Jaak Mäll selgitas, et koos vallikraaviga on väikese linnuse välisküljele müüri toestuseks ehitatud eskarpmüür. Foto: Urmas Lauri

Haapsalu väikese linnuse sissepääsu juures on praegu avatud osa keskajal rajatud vallikraavist, mille ots on Rootsi ajal salapärase hoonega kinni ehitatud. Linnust uuriva arheoloogi Jaak Mälli sõnul rajati vallikraav väikese linnuse idapoolsele välisküljele arvatavasti 15. sajandi alguses. Kui sügav see oli, öelda ei osata, sest kraavi põhja pole praeguste kaevamiste käigus veel kätte saadud.

Koos vallikraaviga on väikese linnuse välisküljele müüri toestuseks ehitatud eskarpmüür. Õnneliku leiu tõttu saab müüri ehitusaja üsna täpselt paika panna, sest müüri pealt leiti 14. sajandi lõpul vermitud münt. Mälli sõnul oli münt kinnitunud tugevasti lubimördi sisse, mis näitab, et see on sinna sattunud ehituse ajal.

Leitu on Liivi ordumeistri von Eltzi või von Brüggeney aegne münt, mis on löödud Tallinnas 1380–1400. Mündi ühel küljel on kujutatud Tallinna vappi, teisel pool Liivi ordu risti. Mälli sõnul oli 1420. aastatel rahareform, millega koguti vanad mündid kokku ja keelati nende kasutamine. See tähendab, et münt pidi müürile sattuma enne reformi.

Sissepääs oli vastasküljel

Mälli sõnul oli 15. sajandi alguses Haapsalus kindlustamispaanika. Samast ajast pärineb ilmselt ka Haapsalu linnamüür, mille rajamine on tänu Rüütli tänaval müüri alt leitud vaiade analüüsile paigutatud 15. sajandi algusesse. „14. sajandil ulatus meri veel praeguse Poolkuutorni juurde, seda polnud vaja kindlustada,” rääkis arheoloog vallikraavi asukohast.

Mäll lisas, et praegusesse paika tehti väikese linnuse sissepääs ilmselt alles piiskop Kyveli valitsusajal 16. sajandi esimesel poolel. Enne seda oli sissepääs hoopis vastasküljel. „Ilmselt pääses ka linna sisse läbi praeguse mänguväljaku algusesse jääva kadunud torni ja Osutitorni,” arutles Mäll.

Arvatavasti Rootsi ajal on aga vallikraavi ots praeguse väravakoha kõrval mingi hoonega kinni ehitatud. Mälli sõnul pole selle hoone müüre 1624. aasta linnuse plaanil näidatud. „Ei saa aru, kas siin on äkki olnud mingi puithoone – sest miks ta niimoodi kadus,” arutles Mäll.

Keskaegsele vallikraavile lisaks leidsid arheoloogid linnuse siseõuel idapoolses müüris keskaegsed aknaavad. Ühel neist olid isegi trellid ees ja Mälli sõnul on sellised trellid keskajale tüüpilised. Keldrist aknaid näha ei olnud, sest need olid Rootsi-aegsete võlvidega varjatud.

Just neid keskaegseid aknaid pidas Mäll üheks suuremaks avastuseks, sest aasta jagu väldanud arheoloogiliste uuringute käigus välja tulnud leidudest kuulub enamik Rootsi aega. Nüüd on kavas keskaegsed aknad välismüüris nähtavale jätta.

Linnuse kolm kaevu

Kui väikese linnuse õuel asuv ilmselt keskaegne kaev on ammu tuntud, siis nüüd tuli endise väravakioski alt taas päevavalgele kaev. Mälli sõnul on see Rootsi-aegne nagu ka kiriku müüri äärest mõne aasta eest leitud kaev.

Arheoloog selgitas, et kumbki Rootsi-aegsetest kaevudest ei asu veesoonel ja ilmselt on nad mõeldud mitte kaevudena, vaid pigem tsisternidena, kuhu koguti tarbevett. Mäll lisas, et näiteks värava juurest leitud kaev on ehitatud otsapidi savi sisse, mis tähendab, et kusagilt mujalt kui ülevalt vesi sinna sisse ei saagi.

Mäll põhjendas tarbeveekaevude vajadust sellega, et joogiveega tuli linnuses kokkuhoidlikult ümber käia. „Kui siia pataljon sisse toodi, 1000 meest, siis võibolla joogivett jätkus, aga vaja oli ka ehitada, põrandaid ja pesu pesta,” selgitas ta.

Kuna värava juures leitud kaev asub eelmisel sügisel avastatud Rootsi-aegsete veerennide all, pakkus Mäll, et renn võidi ümber ehitada nii, et sealt hakatigi vihmavett kaevu koguma.

Keskaja keskuse rajamisega seotud suuremad arheoloogilised uurimised linnuses hakkavad ühele poole saama. Mälli sõnul uuritakse lähiajal veel väikese linnuse hoovis paari trassialust ja läänekülje aknaaluseid, et sinna saaks paigutada vee ärajuhtimiseks imbkaevud.

Tulevikus tahaks arheoloog aga lahti kaevata väikese linnuse esise haljasala, mis annaks rohkem teadmisi sealse vallikraavi kohta.

Fotod: Jaak Mäll

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz