Avakülg Tags Jaak Mäll

Silt: Jaak Mäll

Valmiv piiskopilinnuse muuseum eristab vana ja uut

Foto: Arvo Tarmula 28. juunil avab Haapsalus uksed renoveeritud piiskopilinnuse muuseum, kus on kokku pandud ajaloolised linnusemüürid ja tänapäevane klaas. Praegu käib töö veel täie hooga. Suurem osa eksponaate pole kohale jõudnud ja ka ehitustööd pole täiesti valmis. Sellegipoolest tutvustas muuseumi ekspositsioonijuht Jaak Mäll tulevast muuseumi.

Uus muuseum loobus Valge Daami legendist

[caption id="attachment_246813" align="alignnone" width="900"] Mullune Valge Daami lavastus (nimiosas Saara Nüganen) jutustas loo, kuidas ehitati Maarja kabel, mille aknale ilmub augustiöödel daami siluett. Arvo Tarmula[/caption] Kuulsast Valge Daami legendist, mille järgi tuntakse kogu Haapsalut, ei jutusta piiskopilinnuse uue muuseumi ekspositsioon mitte ühtegi sõna.

Linnuse avastused: münt määras salapärase hoone vanuse

[caption id="attachment_248787" align="alignright" width="900"] Linnust uuriva arheoloogi Jaak Mäll selgitas, et koos vallikraaviga on väikese linnuse välisküljele müüri toestuseks ehitatud eskarpmüür. Foto: Urmas Lauri[/caption] Haapsalu väikese linnuse sissepääsu juures on praegu avatud osa keskajal rajatud vallikraavist, mille ots on Rootsi ajal salapärase hoonega kinni ehitatud. Linnust uuriva arheoloogi Jaak Mälli sõnul rajati vallikraav väikese linnuse idapoolsele välisküljele arvatavasti 15. sajandi alguses. Kui sügav see oli, öelda ei osata, sest kraavi põhja pole praeguste kaevamiste käigus veel kätte saadud. Koos vallikraaviga on väikese linnuse välisküljele müüri toestuseks ehitatud eskarpmüür. Õnneliku leiu tõttu saab müüri ehitusaja üsna täpselt paika panna, sest müüri pealt leiti 14. sajandi lõpul vermitud münt. Mälli sõnul oli münt kinnitunud tugevasti lubimördi sisse, mis näitab, et see on sinna sattunud ehituse ajal. Leitu on Liivi ordumeistri von Eltzi või von Brüggeney aegne münt, mis on löödud Tallinnas 1380–1400. Mündi ühel küljel on kujutatud Tallinna vappi, teisel pool Liivi ordu risti. Mälli sõnul oli 1420. aastatel rahareform, millega koguti vanad mündid kokku ja keelati nende kasutamine. See tähendab, et münt pidi müürile sattuma enne reformi.

Linnuses tuli välja Liivi sõja aegne rahakott

[caption id="attachment_242663" align="alignright" width="800"] Haapsalu pealinnuse väikeaare (rahakott), 15 ööri ja 3 killingit tpq 1575. Foto: Jaak Mäll[/caption] Linnuse ehitustööde käigus tuli väikese linnuse müüri eest välja kokkukleepunud rahaklomp peamiselt Liivi sõja aegsete müntidega. Puhastamisel selgus, et väikeaardes on 16. sajandil vermitud mündid, kokku 15 ööri ja 3 killingit. Arheoloog Jaak Mälli pakkus, et raha võib olla kaotatud linnuse ehitustööde ajal. Summa suuruse kohta ütles Mäll, et seda võiks võrrelda tänapäeva mõistes taskurahaga: „Ma arvan, et selle kaotajal võis olla sama tunne kui vennal, kes praegu kaotab rahakoti 50 euroga.” Arvamusele, et tegemist võib olla kaotatud rahakotiga, viis arheoloogi see, et tugevalt oksüdeerunud mündid olid omavahel tihedalt koos ja oksiidi küljes tundus olevat jälgi nahast.

Ehitustöö paljastas uue tüki linnuse ajaloost

[caption id="attachment_241870" align="alignnone" width="900"] Arheoloog Jaak Mälle (keskel) näitab kaardil, kus müür vanal kaardil kujutatud on. Foto Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu piiskopilinnuse ümberehitusega keskaja keskuseks on saabunud põnevad ajad, sest niipea, kui kopp linnuseõues maha lüüa, tuleb sealt päevavalgele linnuse ehitusloole valgust heitvaid leide. Uue sadeveetrassi kaevamisel on päevavalgele tulnud mitu müürijuppi – üks neist linnuse sisemises vallikraavis, teised väikese linnuse ees. Arheoloog Jaak Mälli sõnul pole enamik paljastunud müüridest iseenesest väga suur üllatus, sest neid on märgitud ka enam kui 300 aastat tagasi Rootsi fortifikatsiooniohvitseri Samuel Waxelbergi joonistatud Haapsalu linnuse plaanile.