26

Neeme Sihv: Haapsalu raudtee — olla või mitte olla?

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Õnneks on vähemalt üks asi möödanik – aeg, kui Haapsalu raudteest peaaegu ei räägitud.

Minu jaoks on Haapsalu raudtee olemas eelkõige mälestustes, kui sai veel sinna sõidetud, käigus oli mitu rongi ööpäevas ja sõitjaid murdu. Mäletan ka aega, kui kiirused olid väga väikeseks tõmmatud ning reisijad loomulikult enam rongi ei kasutanud.

Kas on mõtet raudtee taastada?

Kui mullu rattaga matkale läksin, oli eesmärgiks eelkõige puhkamine ja möödunud aegade meenutamine. Mida kaugemale ma aga terviseteel jõudsin, seda enam hakkas painama mõte raudtee taastamisest. Tunnistan, et esialgu olin suhteliselt pessimistlik. Otsustasin teha natukene uurimistööd. Suhtlesin ametnikega, otsisin Haapsalu raudtee kohta kirjutatut, võrdlesin olukorda piirkondadega, kus rongid veel liiguvad.

Haapsalu raudtee taastamise ja tasuvuse kohta on uurimistöö teinud Rein Riisalu. Selle järgi on eelkõige tasuv raudtee pikendamine Riisiperest Turbani ning mõeldav Haapsaluni (Rohukülani). Samas ei saa sellisele teemale mitte kuidagi läheneda vaid tasuvuse seisukohast. Ükski uuring ei anna selget tulemust ei sotsiaalmajanduslikus mõttes ega ka keskkonna koha pealt, rääkimata mõjust maanteedele ja sealsele liiklusele.

On tehtud uuringuid ja küsitlusi ka teiste suundade rongiliikluse kohta. Enamasti on aga küsimused olnud sellised, mis ei anna tegelikult mitte mingit vajalikku infot. Ka ei saa aluseks võtta mineviku reisijate ega tänapäeva bussisõitjate arvu. Mingi pildi annab küll mobiilpositsioneering, kuid seegi jääb ebapiisavaks. Seega tuleb pigem lähtuda kogemustest.

Haapsalu raudtee on tasuv. Mitte niivõrd majanduslikult kuivõrd üldises mõttes. Võib vaid ette kujutada, mis juhtuks, kui lõpeks rongiliiklus näiteks Viljandi liinil. Need tuhat või rohkemgi reisijat, kes päeva jooksul rongidega sõidavad, oleksid väga tugeva surve all – valida tuleks auto kasutamise, töö- või elukoha muutmise, bussisõidu ja teiste võimaluste vahel. Ja nähes, kuidas kiratseb bussiliiklus, võib olla üsna kindel, et selle kasuks otsustatakse vaid äärmisel juhul.

See, et reisirongiliiklust Haapsallu pole 17 aasta jooksul taastatud, on väga suur kivi poliitikute kapsaaeda. Maapiirkondade taandarengul on muidugi rohkem põhjusi, siiski võib üpris kindel olla, et rongiliiklus tekitaks inimestes lootust. Ja lootus on äärmiselt oluline!

Esmatähtis on hea sõiduplaan

Rongiliikluse eelisteks on kiirus, mobiilsus, erinevad ümberistumisvõimalused, ohutus. Ja muidugi nn kvaliteetaeg. Kes on sõitnud autoga halbades ilmastikuoludes, teab, millise pinge alla see juhi seab. Rongis on aga võimalik tegeleda tööasjadega või suhelda arvutis, muidugi suhelda ka kaassõitjatega, lugeda või kirjutada. Ja see aeg on tänapäeva kiire elutempo juures lausa oluline.

Veelgi olulisem on, et rongiliiklus on vägagi sobiv matkajatele, sest see on pea ainus võimalus ratas kaasa võtta. Rongi saab muidugi (just uute rongide puhul) mugavamalt ka lapsevankriga või ratastoolis. Viimane on Haapsalu jaoks eriti oluline. Õigemini inimeste jaoks.

Muidugi on rongiliiklus mõeldav ja mõttekas vaid siis, kui asjad on väga põhjalikult läbi mõeldud. Esmatähtis on hea sõiduplaan, kiiruse erilisel tagaajamisel aga puudub mõte. Võib olla üsna kindel, et ükski inimene ei jäta sõitmata, kui sõiduaeg on 1,5 tunni asemel kümmekond minutit rohkem. Kindlasti on 1,5 tundi küllaltki pikk aeg iga päev tööle- või koolisõiduks, kuid piisavalt palju peaks olema ka neid reisijaid, kes ei sõida vaid alg- ja lõpp-peatuse vahel.

Sõiduplaani tegemisel tuleb maksimaalselt jälgida aegade sobivust reisijatele ning ka liikluse tihedus peab olema suurem kui ammustel aegadel, tõenäoliselt on minimaalne vajadus 8–10 rongi ööpäevas. Muidugi tasub kaaluda ka ekspressrongide võimalust, eriti oluline võib see olla ümberistumisteks Peterburi ja teistele (rahvusvahelistele) rongidele.

Kasuks tuleb ka võimalus ümberistumiste kasutamiseks Riisiperes või Keilas – juhuks, kui raudtee tehakse ilma kontaktvõrguta, mis peaks olema pea poole odavam. Ümberistumiste puhul tuleb aga järgida põhimõtet: nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Kuid paidlikkusele tuleb see kasuks.

Küsimus, kas teha koos elektrifitseerimisega, on keeruline, kuid oluline. Parem oleks kindlasti elektrifitseerida, kuigi see on kallim ja ka edasine ekspluatatsioon ei pruugi nii hõreda liikluse korral olla ökonoomne. Samas on kindlasti tunduvalt lihtsam elektrirongidega liiklust planeerida, vähem oleks ka ümberistumisi.

Rongi- ja bussiliiklus toetavad teineteist

Kaubavedude koha pealt muidugi väga optimistlik ei saa olla, kuid siiski tuleb tulevikku vaadates mõelda ka kauba laadimiste vajadustele ja võimalustele. Kindlasti võib raudtee olemasolu siiski anda tõuke tööstuse arenemisele ning see on kasulik ka siis, kui üldjuhul on tegemist väiketööstustega.

Reisijate arvu koha pealt tuleb aga sõiduplaani väga põhjalikult planeerida, tagatud peab olema ka ümberistumisvõimalused Tallinnas (Lillekülas) Rapla ja Aegviidu suuna rongidele. Väga oluline on ka „Pargi ja sõida“-süsteemi läbimõeldud rakendamine. Haapsalu rongiliikluse taastamise puhul võib eeldada autoliikluse vähenemist mitte ainult suunal Haapsalust Tallinna, vaid ka vastupidi, seega peab parklate asupaikasid ning loomist läbi mõtlema ka Tallinnas ja selle lähipiirkondades.

Raudtee plussiks ka see, et lisaks suuremale kasutamisele hommikul Tallinna suunas ja õhtul tagasi on just lootus suuremaks reisijate arvuks ka vastassuunaks, tõmbenumbriteks kuurortlinna staatus, Matsalu, Vormsi, Hiiumaa jpt kohad. Kindlasti võib n-ö vastassuuna reisijate arv suhteliselt olla tunduvalt suurem kui teistel liinidel, rääkimata ühendusest Keilaga, mille järgi on inimestel väga suur vajadus. „Pargi ja sõida“-süsteemi kõrval saab kindlasti rakendada ka juurdeveoliine bussidega. Koostoimimise võimalikkust olen piisavalt näinud ka mujal Eestis. Muidugi jääb bussiliiklus alles ka Haapsalu ja Tallinna vahel, ronge ja busse ei saa pidada niivõrd konkurentideks, kuivõrd üksteise toetajateks.

Üldjuhul peaks Haapsalu rong tegema järgmised peatused: Kastani, Uuemõisa, Taebla, Nigula, Palivere, Risti, Ellamaa, Turba, Riisipere, Vasalemma, Keila, Saue, Laagri, Nõmme ja Tondi. Teiste peatuste puhul oleks vaja jälgida reisijate sõidusoove, reisijate väiksema arvu puhul saavad inimesed sõita väiksematesse peatustesse aeglastele rongidele ümber istudes, olgu siis Riisiperes või Keilas. Võimalik tihe sõiduplaan tagab näiteks Keilas ümberistujatel kohe võimaluse sõita aeglasema rongiga Hiiu, Urda või teistesse peatustesse. Nii saab rong peatuda just seal, kus on eeldatavasti rohkem kasutajaid, samas säilitades piisava kiiruse.

Omajagu reisijaid saab olema ka lühematel lõikudel, olgu siis Haapsalust Paliveresse või Ristilt Keilasse ning selle osatähtsust reisijate üldarvus ja piletitulu koha pealt ei saa alahinnata. Piletitulu on dotatsiooni kõrval oluline, riigiettevõttena on Elektriraudteel aga kindlasti paremaid võimalusi dotatsiooni vähendamiseks.

Arto Aas kirjutas Postimehe arvamusloos, et Elektriraudtee erastamine mitme teise ettevõtte kõrval oleks üsna riskivaba. Kahjuks on sarnased juhtumid juba näidanud, et erastamine toob kaasa kulude hüppelise kasvu riigi ehk maksumaksja jaoks, seda aga väikses riigis lubada ei tohi.

Neeme Sihv,
ühistranspordi toetaja

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
hea uudis
hea uudis

muidu tuleb ikka hirmutavaid uudiseid , et mõne asja hind langeb, aga nagu näha pole muretsemiseks põhjust, eriti muret tegi, et kui tuleb odav pilet, hakkavad igasugused vaesed ja mustad ning haisvate riietega inimesed rongiga sõitma, see oleks jube. loodan et haapsalu rongi pileti hind saab olema nii kõva, et peletab kõik sellised sõita tahtjad eemale

hea uudis
hea uudis
hmm
hmm

Mis bussisõidul siis viga on? Haapsalu-Tallinna vaheline liiklus on ju nii harv (sõitke mõnikord reedel tipptunnil või veidi pärast seda – pärast Ristit sõidaks nagu üksi). Mispärast seda raudteed (eriti veel elektriraudteed) tarvis on? Suur raharaiskamine ainult. 8-10 rongi ööpäevas? Rakverest Tallinna sõidab päevas 2 rongi, sõit on 20 minti pikem kui bussiga. Busse sõidab samas iga poole tunni kuni tunni tagant. Rongid on üldiselt pooltühjad. Mingit õnne see raudtee küll nüüd õuele ei too. Keskenduge parem tähtsamatele asjadele…

RAHA
RAHA

kas Aarne Taal annab ka raha, mida ta sai raudtee müügist vanarauaks?

Fedja
Fedja

Või pole pritsijatel lihtsalt sõnu?

olaf
olaf

Meil on usuvabadus. Mis sest sektis ikka, käia koos, arutada, laulda jne.

Fedja
Fedja

Imelik, raudteevastane artikkel pea 100 kommentaari, siin aga ei lasta arvata? Ei ole loomulik….

kaardid ennustavad
kaardid ennustavad

on hoopis teine rubriik

Ajuhans
Ajuhans

Ah eks nad ärkavad jälle paarikümne aasta pärast,nagu üks eespool hädaldaja

küpros
küpros

Võtke Küprosest eeskuju, Venemaa aitab rahaga. Ainult, et vastu soovib mereväebaasi. Küll Putin toetaks ka Gapsal’i raudteed kui Kiltsi lennuväebaasi tagasi saaks, ikkagi endine imperatorski kurort. Eks see omaaegne raudteegi ehitati tsaariajal eelkõige Rohuküla mereväebaasi jaoks.

Peeter
Peeter

JAH TAHAME RAUDTEEED UUESTI HAAPSALLU !

Ajuhans
Ajuhans

kas jäid rohud võtmata

bmw plokikaan
bmw plokikaan

ei,tal jäi laua viin ostmata,aga küll ta kohe kohe läheb metsa poodi,elab mul kõrval

miia
miia

Paneme aga uued liipreid jälle maha, et oleks mida erastada ja müüa

sandor liive
sandor liive

ole mureta ,taal juba pidavat pabereid koguma ja arvutused tal tehtud,suurusjärk sama mis eelmine kord 6 kuni 7 milli,lihtsalt seekord on arvud eurodes ja see juba taalile meeltmööda

HRT
HRT
Kindlasti eelistaks minagi, et paradiisis (kui sellesse usuks) oleks rõhk rongiliiklusesl, mitte Hummeritel… Tegelikult muidugi võinuks artikkel pikemgi olla. Jäi kripeldama piletihinna tähtsus reisijate arvule. Harva sõites ehk pole oluline kui pilet kuhugi mksab 6 või 8 eurot. Küll aga see oluline kui sõita perega. Nii võib 8 eurone pilet neljaliikmelise pere jaoks tähendada soodustuse puudumisel 72 eurost väljaminekut edasi-tagasi sõidul! Ja sõita näiteks Haapsllu puhkama, siis ligi 1000 kroonine sõit jätab need pered rongist maha. Seega on olulisem mõista, et parem pool muna kui tähi koor. Ehk perepileti soodustus 50 % tähendab tunduvalt suuremat reisijate arvu igas rongis ning… Loe rohkem »
jupp
jupp

Elan Lihulas. Olen 11-60 aastane. Minu issi ütles,et Läänemaale tuleb raudtee. Ütlesin, et oi kui tore. Nii vahva. Tunnen kuidas rongirattad sahisevad ja loodus mööda vihiseb. Aga issi ütles, et ei, meie seda nautida ei saa. See rikkus ei ole meie jaoks. Nii kurb.

saad küll
saad küll

laupäeval hakkame liipreid maha panema

Ajuhans
Ajuhans

aga pangegi riisipereni kohe ära,mis te lollitate niisama seal

wpDiscuz