Saar Polli uuringu järgi on Läänemaal natuke üle poole ehk 60% peresid, kust mitte keegi ei pea tööle sõitma maakonnast välja. Veidi üle viiendiku peresid on sellised, kust töötab keegi välismaal, veidi alla viiendiku sellised, kust sõidetakse tööle mõnda teise maakonda, arvatavasti enim siiski Harjumaale ja Tallinna.
Sama uuringu järgi on Lääne–, Rapla– ja Võrumaa need piirkonnad, kust kõige rohkem sõidetakse tööle mujale. See tõik iseenesest ei üllata tõenäoliselt kedagi. Eks sellest ole ka kirjutatud ja selle üle ole varem ka järele mõeldud. Töökohtade puudus, ääremaastumine jms.
Kui aga võrrelda läänlase ja keskmise eestlase töölejõudmiseks kuluvat aega, selgub nii mõndagi uut mõtlemapanevat. Uuringust selgub, et kogu Eestis on kaheksa protsenti neid, kes sõidavad tööle üle 1,5 tunni. Läänemaal on selliseid inimesi 15 protsenti ehk sama palju kui näiteks Võru– ja Raplamaal kokku. Nii et selle poolest on Läänemaa Eestis esirinnas, jäädes ühe protsendiga alla vaid Valgamaale.
Kui need 15 protsenti inimesi pole kõigest hoolimata töökohale lähemale kolinud ja sõidavad, siis kas see pole argument, et meile on raudteed vaja?!
ju seda raudteed on vaja selleks jälle maksumaksja st. rahva raha eest ehitada, et pärast keegi hea sõber saaks jälle ühe krooniga ära osta ja mitme miljoni eest vanarauaks maha müüa. Hea äri idee, kas pole.
Kogu jutt käib selles suunas, kuidas Tallinna tööle saaks. Pöörake see kogu energia selle peale, kuidas siin töökohti rohkem tekiks. Et vanemad ei peaks Tallinnas tööl käima. Rääkige rohkem Haapsalus ja Läänemaal ettevõtluse arendamisest.
õige jutt, investeerige see raudtee raha kohaliku ettevõtluse edendamisse. Arvan, et see võiks Läänemaad raudteest oluliselt enam elavdada
samahästi võiks postitõlla liikluse taastada ja selle vajadust maakonna arenguga argumenteerida
Rumal jutt. Vaatame pisut ka energiakandjate hinna kujunemist. Äkki tuleb meelde, mis maksis autokütus kasvõi kümmekond aastat tagasi ja võrdleme tänaste hindadega. Protsess on väga selgelt ühesuunaline. Veel kümmekond aastat ja pooled tänased autokasutajad jäävad liiklusest kõrvale. Hiina tarbib praeguste arengute jätkudes varsti ära suurema osa maakera kütusevarudest. Euroopa on aastakümneid arendanud elektril baseeruvat ühistransporti. Ei tea miks? Vastus on väga lihtne.
minu töölkäimist Tallinnas rongiliiklus ajaliselt ei lühenda, Balti jaamast on vaja liigelda veel Peterburi tee teise otsa – igal juhul on autoga üle ringtee minnes kiireim variant, kokku küll pea 1.5 tundi. Kui just kiirrongi Haapsalu-Tallinna vahel ei tule, mis katab vahemaa poole tunniga, siis mingit efekti ei ole.
Unustad ära raksemad talveolud, kui rong on autost kordi stabiilsem liiklusvahend ja kui autoga kuidagi poolteise tunniga ei sõida. Halba ilma on meie oludes väga tihti. Rääkimata vahest turvalisuses. Üks loll vastutulev möödasõitja või mõni muu liiklusviperus ja järgneb ratastool või kabel. Rongireisijaid on aga alates aastast 1980 hukkunud Eestis täpselt 0 inimest.