80aastase vaheaja järel kogunevad sel suvel Haapsallu eestirootslased, et pidada maha oma laulupidu.
Eestirootslaste kultuurinõukogu juhi Sofia Joonsi sõnul peetakse pidu 8. ja 9. juunil.
Esimesel päeval on kavas proovid ja koos Nargen Festivaliga korraldatakse õhtul galakontsert, millest ei puudu ka eestirootsi teema.
Päris peopäev on aga 9. juuni, mil äratatakse linnaelanikud trompetihelidega, nagu oli eelmise laulupeo ajal. Sellele järgneb jumalateenistus, rongkäik läbi linna ja lõpuks peokontsert lossiaias.
Sofia Joonsi sõnul on laulupeole oodatud eestirootsi lauljad ja ka rootsi keelt õppivad õpilased. Just õpilaste pärast ongi peo ajaks valitud juuni algus, mitte südasuvi.
“Mitte et noorte kaasamine oleks omaette eesmärk, aga nii on meie kultuuriruum palju jätkusuutlikum,” selgitas Joons.
Nagu esimesel laulupeol, on nüüdki oodata lauljaid väljastpoolt Eestit. Juba on huvi tundnud Turu orkestrid ja koorid Soomest, samuti Rootsi laulukoore. Ühislaulude kõrval on kavva plaanitud kooride soolonumbreid, pärimusmuusikalisi ja tantsulisi etteasteid.
Joonsi sõnul pole kava ja repertuaar veel päris koos. “Selles mõttes on kõik samamoodi kui 80 aastat tagasi,” ütles ta.
Ka eelmise eestirootslaste laulupeo kohta kirjutas eestirootslaste ajakiri Kustbon: “See oli julge, sest veel kuus kuud tagasi oli laulupeo aluspõhi, nimelt laulukoorid puudu.”
Sofia Joons kinnitas, et kui on veel huvilisi, kes tahaks peol osaleda, on praegu paras aeg endast teada anda. Ta lisas, et korraldajaile pole esmatähtis mitte võimalikult suur osalejate hulk, vaid laulupeo toimumine iseenesest. “Tahe on kõige ägedam,” ütles Joons.
Esimene eestirootslaste laulupidu peeti 2. juulil 1933 samuti Haapsalus. Toona osales 10 koori umbes 200 lauljaga ja peo üldjuht oli helilooja Cyrillus Kreek.
