Kui eraisikul peaks üleminek elektri vabaturule käima üsna lihtsalt, siis enamik Läänemaa omavalitsusi on praegu suures segaduses.
Omavalitsused, kus tänavavalgustus, koolid, lasteaiad jms ostavad aastas üle 40 000 euro eest elektrienergiat, peavad elektrimüüja valima riigihanke korras. Väiksemad omavalitsused võivad teha lihthanke. Võrgutasud ja aktsiis 40 000 sisse ei käi.
Kui palju on Läänemaal selliseid omavalitsusi, pole veel selge, sest igal pool ei ole need arvud veel kokku löödudki.
Aega on elektrimüüja valimiseks liiga vähe
Elektrileping peab nii omavalitsusel kui ka eraisikul 10. detsembriks sõlmitud olema, aga praegu ei ole ükski müüja veel turulegi tulnud.
Latvenergo on lubanud avaldada oma müügihinnad 19. ja Eesti Eenergia 26. septembril.
Neljapäeval Haapsalus esinenud majandusministeeriumi peaspetsialist Rein Vaks ütles, et soovi on avaldanud ka Imatra Elekter, VKG Elektrivõrgud ja 220 Energia.
Senine kogemus näitab, et riigihanked kipuvad takerduma. Kui septembri lõpuks selguvad alles esimesed elektrimüüjad, jääb hanke väljakuulutamiseks, pakkumuste võrdlemiseks, vaidluste lahendamiseks jms vaid paar kuud.
„Mis siis saab, kui hange ebaõnnestub?” küsis Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman Vaksilt. „Mille alusel me hankima hakkame? Mille alusel hinda võrdleme?”
Vikmani hinnangul on asi jäänud väga hilja peale.
„Sain kindlust juurde, et ma ei tea midagi või et tean sedasama, mida olen kogu aeg teadnud,” ütles Taebla vallavanem ja Läänemaa omavalitsusliidu juht Ülle Erman pärast infopäeva.
Kui eraisik võib uue müüja valida kas või iga kuu, teatades vaid 21 päeva ette, siis omavalitsus on seotud aeganõudva riigihankega. See seab palju suurema vastutuse.
Vahepeal kaalus Läänemaa omavalitsusliit ühishanke tegemist, kuid sellest ei ole asja saanud. Ühishanget on pakkunud ka maaomavalitsuste liit, aga ka sellest ei ole eriti kinni hakatud, lisas Erman.
Oru, Ridala ja Taebla on üle–eestilises hankes
Oru, Ridala ja Taebla vald on elektrihanke tegemise delegeerinud 43 omavalitsuse asutatud Riigihangete Keskusele.
„Kurb kuulda, et omavalitsusliit ei tee ühishanget,” ütles Riigihangete Keskuse juhatuse liige Margus Lantin.
Riigihangete Keskus saatis mai lõpus kõigile Eesti omavalitsustele teate, et korraldab elektrienergia ostuks üle riigi ühise hanke. Läinud reedel oli viimane päev liituda.
„Kuupäeva pikendada ei saa, muidu ei jõua tähtaegadest kinni pidada,” ütles Lantin.
Riigihangete Keskuse kaudu osaleb ühishankes 99 omavalitsust, neil on kokku üle tuhande omavalitsusasutuse ja ligi 2000 liitumispunkti (voolumõõtjat).
Hankega ostetava elektrienergia maht on 70 mln kWh ringis, see annab välja rahvusvahelise riigihanke mõõdu.
Kui Läänemaalt on selles suures hankes vaid kolm valda, siis Harjumaalt, Põlvamaalt ja Raplamaalt on pooled; Jõgeva, Järva, Lääne–Viru ja Viljandi ja Võru maakonna omavalitsused on kas peaaegu kõik või in corpore, nimetas Lantin.
Tasub uurida, mida odava hinna eest saab
Riigihangete Keskuse liikmele läheb hankes osalemine maksma 205, mitteliikmele 245 eurot. Selle raha sees on hanke korraldamine ja 18kuulise hankeperioodi järelevalve.
Selle n–ö raamlepinguga riigihanke korral sõlmitakse parimate pakkujatega 1,5 aastaks raamleping. 18 kuud jaguneb kolmeks kuuekuuliseks perioodiks, mille sees saab korraldada kvalifitseerunud pakkujate vahel minikonkursse ilma uut riigihanget korraldamata.
Selline paindlikkus lubab reageerida muudatustele elektriturul. Näitkes võib turg muutuda 2014, mil saab valmis Estlink 2, avades tee Põhjamaade hüdroenergiale Eesti turul. Et hind võib muutuda, ei soovita Lantin pikki lepinguid.
Lantin selgitas, et nad analüüsivad elektriala spetsialistide abiga omavalitsuste tarbimist ja töötavad selle põhjal välja oma nõuded ning tingimused elektrienergia müüjale.
„Jään tingimustes kidakeelseks, aga üritame saavutada mõistliku tasakaalu kilovatt–tunni hinna ja lepingutingimuste vahel, jagada riskid mõistlikult ostja ja müüja vahel, pidurdada hinnatõusu,” ütles Lantin.
Kõigile, kes hakkavad sügisel endale elektrimüüjat valima, soovitas Lantin mitte piirduda üksnes kõige odavama hinnaga.
„Kaaluge, mis tingimustel odavat hinda pakutakse, millised on maksetingimused, millised on sanktsioonid,” soovitas Lantin.
Huvitav miks Läänemaa Omavalitsuste Liit ei korralda ühishanget KOV-dele?
Milline on LOVL-i roll?
Lugu on kahetsusväärselt eksitav. Keegi ei pea sõlmima elektrilepingut 10. detsembriks ega ka hiljem. Elekter tuleb teile koju ka uue lepinguta, sh nendesse koolimajadesse ja lasteaedadesse, mille omanikust vallavanem pole elektrist kuulnudki.
Keegi ei ole tõesti kohustatud lepingut sõlmima ja keegi elektrita ei jää, aga sel juhul tuleb elektri eest maksta kallimat hinda. Omavalitsustel näiteks kehtib siis ööpäeva kõige kallim tunnihind, mis võib olla mitu korda kallim kui näiteks ööpäeva keskmine hind. Selgitasin seda juhtkirjas (https://online.le.ee/2012/09/04/4-september-teadmatus/).
Lepingu võib sõlmimata jätta siis, kui tarbimine on väga väike ja kokkuhoid on mõõdetav sentides. Siis ehk tõesti ei tasu lepinguga jännata.