Vaba Isamaaline Kodanik: Eesti poliitiline kultuur vajab mõtlevaid inimesi

Täna kohtusid Haapsalu gümnaasiumi auditooriumis mõttekoja MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik liikmed ja huvilised, et kuulata spetsialistide sõnavõtte ja üheskoos arutleda ühiskondlike probleemide ja tulevikulahenduste üle.

Peamiselt räägiti sellest, miks ja milliseid muudatusi on Eesti poliitilises kultuuris vaja ja miks on selline ühendus nagu Vaba Isamaaline Kodanik oluline.

Ühenduse ühe asutaja Andres Ammase sõnul on mõttekoja eesmärk arendada Eesti poliitilist maastikku suunas, kus erakond ei tähendaks spetsialistidest suhtekorraldajaid, kelle tegevuseks on parimate valimisloosungite väljamõtlemine, vaid ühiste arusaamadega inimeste gruppi, kes tegelevad rahva, riigi ja kodumaa jaoks parimate lahenduste leidmisega.

Riigikogu IRLi fraktsiooni liikme Andres Herkeli sõnutsi on igas mõistlikus erakonnas kaks poolt: administratiivne asjaajamine ja vabade kodanike initsiatiiv ajada asju oma pealehakkamisest, mitte palganumbri pärast. Eestis on viimane kadumas.

Professor Jüri Saare sõnul võib Eestis näha klientalistliku ühiskonna jooni, mis väljendub liiga suures isikukultuses. Esimeseks näiteks on Edgar Savisaar, kes püsib Tallinnas võimul tänu eestikeelsest meediaväljast eemal olevale venekeelsele valijatele. Teiseks inimeste reaktsioon peaminister Andrus Ansipi väsimusele: “Kuidas? Riigi isa ei tohi ju väsinud olla!”

Läänelikus poliitikas peaks aga riik ja inimesed olema võrdsed partnerid, mitte sõltuma üksikisikute päikselisusest või väsimusest, seletas Saar.

Vaba Isamaaline Kodanik on mõttekoda, mille eesmärk on kutsuda kodanikke aktiivselt kaasa mõtlema ja ühiskonna ellu sekkuma. VIK levitab oma liikmete seisukohti konverentside, seminaride, arutelude, koolituste ja artiklite kaudu.

Erakonnaks ei ole VIK praegu veel muutumas, kuid kaks kolmandikku liikmeist on avaldanud valmidust tulevikus uue erakonna loomisel kaasa lüüa, ütles Ammas.

Täna olid arutluse all ka haridusreformi vajalikkus, maapiirkondade edendamine, venekeelne keskkooliharidus ja rahvusriigi olemus, millest pikemalt teisipäevases Lääne Elu paberväljaandes.