15

Ettevõtja: päästeametil on liiga palju võimu

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Et Parivere puidutsehh saaks kasutusloa, tuleks välja vahetada kõik aknad ja osa neist ka ülespoole tõsta. Tsehhi omanik Holger Wachtmeister seda teha ei kavatse. Foto: Arvo Tarmula
Et Parivere puidutsehh saaks kasutusloa, tuleks välja vahetada kõik aknad ja osa neist ka ülespoole tõsta. Tsehhi omanik Holger Wachtmeister seda teha ei kavatse. Foto: Arvo Tarmula

Lihula külje all Pariveres puiduettevõtjana tegutsev Holger Wachtmeister leiab, et päästeamet on pannud ta valiku ette, kas täita kõik nõuded ja minna selle järel pankrotti või tekitada ühiskonnas diskussioon päästeameti võimu piiride üle.

Päästeamet leiab, et nemad ei puutu asjasse, tegemist on Lihula valla ja ehitusjärelevalve võimekuse proovikiviga.

Riik võiks inimesi rohkem usaldada

Wachtmeistri ja päästeameti suhted on pingelised 2008. aastast, mil päästeamet tegi ettekirjutuse paigaldada mööblit ja puitdetaile valmistavasse tsehhi tuletõrjesignalisatsioon.

Wachtmeister leidis, et see nõue on ülearune. 17 töötajaga Parivere tsehh tegutseb kivimajas, kunagises suurfarmis. Töötajate väljapääs peaks olema tagatud — hoonel on viis ust. Töötajad, täiskasvanud ja kained, on tuleohutuses instrueeritud, neile on tehtud koos päästeametiga õppusi. Materjali hoitakse tsehhis vähe. Iga päev koristatakse tsehhi.

Ainuke, mis võib tules hävida, on masinad, aga see on juba minu mure, ütleb Wachtmeister. Ta tahab, et riik usaldaks teda.

Et ettekirjutus jäi täitmata, sai firma 20 000 krooni trahvi. See on siiani maksmata.

„Üks põhjus, et pole raha, aga see ei ole peamine,” ütles Wachtmeister. „Ma ei ole nõus, et midagi nõutakse ainult selle pärast, et nii peab olema.”

Puidutsehhil ei ole kasutusluba

Kui mais 2010 tulid inspektorid taas Pariverre tuleohutust kontrollima, ei lubanud Wachtmeister neid majja sisse ja kutsus kohaliku lehe seda kajastama. Ta lootis pälvida poliitikute tähelepanu, kes seadusi teevad ja mõnikord nendega ka üle pingutavad.
Erilist diskussiooni toonasest protestist ei tõusnud.

Parivere puidutsehhil ei ole kasutusluba, sest tuleohutus nõuded on täitmata. Vald, kes kasutusluba välja annab, on sellele läbi sõrmede vaadanud.
„Kolm korda oleme omavalitsusele märgukirju saatnud ja küsinud, mida ette võetakse,” ütles Lääne päästekeskuse asejuht Indrek Laanepõld. Viisist, kuidas vald kirjadesse suhtus, järeldas Laanepõld, et „omavalitsusel puudub huvi”.

14. märtsil tegi valla ehitusinspektor Kaarel Salus Parivere tsehhile siiski ettekirjutuse, juhtides tähelepanu, et hoonel puudub kasutusluba ja hoone on suurfarmina arvel. Inspektori kiri lõpeb karmide sõnadega: kui ettekirjutust ei täideta, võib ettevõte saada kuni 32 000 eurot trahvi ja 6400 eurot sunniraha. Et vallavalitsus saaks välja anda kasutusloa, peavad olema nõuded täidetud, sh tuleohutuses. Tsehh on tellinud kasutusloa saamiseks projekti, päästeamet kiitis selle heaks. Et päästeamet ei nõua automaatset tulekahjusignalisatsiooni, kui suur hoone on jagatud tulekindlate ustega väiksemaiks osadeks, ongi projektis nüüd ühe vana hiigla suure raudukse väljavahetamine.

Et tulekahjusuits saaks välja minna, peavad kõik aknad olema avatavad ja normikohased. Wachtmeistrile tähendab see kõigi akende väljavahetust. Kaheksa juba niigi kõrgel asuvat akent tuleb tõsta veel rohkem lae alla.

Wachtmeister ei loobu oma arvamusest

„Laske firma kas või pankrotti, aga mina neid aknaid ei tõsta!” ütles Wachtmeister. Sealsamas tsehhis seisab ukse lähedal höövelpink. Et see on töötajale palju ohtlikum, vahetaks Wachtmeister pigem selle välja, kuigi töökaitse seda ei nõua.

„Töökaitsel on Eestis liiga vähe võimu ja päästeametil liiga palju,” nentis Wachtmeister.
Tema sõnul ei usalda päästeametnik omanikku, vaid sunnib teda tegema enesekontrolliplaane ja aruandeid, täitma nõuded, olgu need siis mõistlikud või mitte. Wachtmeistrile on kõige tähtsam, et õnnetuse korral pääseksid inimesed välja. Tsehhi viis ust võimaldavad seda. Kõik muu on omaniku risk. Isegi toodangu saajad ei kaota, sest on oma riski maandanud, makstes alles siis, kui kaup käes.

„Ma ei ole nii loll, et oma firma tules kaotan,” ütles Wachtmeister.

Mis puidutsehhist siis lõpuks saab?

Ehitusinspektori ettekirjutuse täitmise tähtaeg on 14. juuni. Mis siis juhtuma hakkab, kui Wachtmeister sõna peab?
„See on nende, mitte minu mure,” ütles Wachtmeister.

Ehitusinspektor Salusel ei olnud plaani puhuks, kui ettekirjutus jääb täitmata. Võimalik, et Wachtmeister saab veel ühe tähtaja, arvas ta. Saluse sõnul peaks vallavalitsus otsustama, mis põikpäise omanikuga teha.

„Meie nõuame seaduse täitmist, kuigi hindame Wachtmeistrit kui tööandjat,” ütles puhkusel vallavanemat asendav kultuuri– ja haridusnõunik Kersti Ajaots. Mis sammud täpsemalt ette võetakse, ei osanud Ajaots praegu öelda.

Et Rootsis sündinud Wachtmeister on Eestis erandlik nähtus, tunnistasid nii Salus kui ka Laanepõld. „Kohalikud inimesed on arusaajamad, ei ole nugade peale läinud,” ütles Salus.

Laanepõld lisas, et päästeameti süüdistamine on alusetu, nemad ei mõtle nõudeid välja, nemad lähtuvad seadusest. Kui nõuete täitmine käib ettevõtjale üle jõu, võib päästeametiga kas tähtaja või lahendusviisi üle aru pidada.

„Kompromisse ohutuse koha pealt me ei tee,” oli ka Laanepõld jäik. Ta lisas, et kui midagi peaks juhtuma, osutatakse kohe päästeametile: miks te ei nõudnud.

Parivere tsehh valmistab allhanke korras puitdetaile ja puidust mööblit. Kogu toodang läheb eksporti.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
sass
sass

Kogu jama tagajärjeks oli, et H. Wachtmeister lahkus siit ilmast 2013.a kevadel.

olaf
olaf

Tuletõrje signalisatsiooni võiks riik ise paigaldada. Nad võiks lisaks paigaldada sprinklerssüsteemid, tuletõkkeuksed jne. See on ju kõik meie riigi ja rahva hüvanguks. Poliitikud saaksid + punkte ja kõik oleks rahul. Päästeamet, kontrolliks siis oma ülesse pandud seadmestikku ja kõik oleksid õnnelikud. Ah, et raha ei ole – ja jälle oleme samas kohas tagasi.

oi ma ei või
oi ma ei või

muidugi riik ostku seadmed, paigaldagu signa jne. Ise pistad kasumi tasku. Vahva äriplaan!

peedu
peedu

ega ettevõtja ei oska seda võimu ise võtta ka, ega tahaagi seda saavutada nüüd nutab silmad märjad kui ametkond teerulliga üle sõidab, või kui võtab siis on võimeline vaid töölisi peetima. aga ametkonnad lasevad ettevõtjale ikka kõrge kaarega kraevahele;))))

Ise
Ise

ka väikeettevõtja ja peab tunnistama kõiki erinevate instanside esitatavaid nõudeid on võimatu täita,lihtsalt upud neisse ja peab ju ikka tegelema ka ettevõtte käigus hoidmisega.Enamus lahendavad olukorra küll stiilis kohe-kohe teeme kui jõume jms.Eks vaba maa kodanik ei pea ametnikku ülemuseks ja julgeb arvamuse välja öelda.”Ülemustele”see muidugi ei meeldi ja võtavad juhtumit erilise innuga.

kaku
kaku

tibi tobi

Kirimäe Jürka
Kirimäe Jürka

Praegu on kõva mees. Kui tuli räästas siis halab jälle lehes kui võimetu on meie päästeamet. Ennegi neid “kõvatajaid” nähtud…

ants
ants

Huvitav, kas härra jätaks ka Rootsi kuningriigis päästeameti nõuded täitmata?

mnjah
mnjah

huvitav, kas endisel laudal ei olnudki kunagi antud kasutusluba (ekspluatatsiooni andmise akti)?
või küsimus on hoopistükki selles, et kasutuse otstarve on muutunud ja see protsess vajab fikseerimist?
ametnik võiks ikka mõnikord ennast harida:)

kylamees
kylamees

Kas see pole mitte see laut, mis rublaaja lõpus lõpuni ehitamata jäi ja seisis paar aastat niisama tühjalt? Sel ajal ei tegeldud ju igasuguste lubade nõudmisega nii agaralt kui praegu.

Tont.
Tont.

Ilmas on kahjuks palju lolle seadusi.Ja ka mõningaid ametnikke.Kui aga inimeste ohutus on tagatud ja ettevõte ei kujuta ohtu ümbruskonnale,siis on omaniku mure,kas ta riskib oma varaga.Kui on jätnud praegusel juhul ettekirjutused täitmata,peab ta andma kirjaliku garantii,et tasub päästeametile väljasõidu eest olenevalt olukorrast 1000-4000 euri.Kui pole nõus,siis las põleb maha ja saab trahvi.Seadused on täitmiseks,aga ka täitmisega ei tasuks üle pingutada.

kolla
kolla

Kuidas suurendab tuleohutust akende lae alla tõstmine ja avatavaks tegemine? Hea veel, et ei nõutud tulekoldesse värske õhu juurdevoolukanalite ehitamist! Minuarust on eluaeg räägitud, et tulekahju korral hoidke uksed-aknad kinni, et tuli ei leviks.
Päästeameti nõudeist veel: nii Haapsalu väikelastekodus kui Nõmme turuhoones olid kasutusload olemas, kontroll teostatud, ettekirjutused täidetud.
Maha põlesid nad sellegipoolest.
Tavainimene üldiselt ei kujuta ette, kui palju igasugu puuke elab ettevõtja seljas. Mõelge natuke, miks on Eesti toodete hinnad kallid ja kohapealne väikeettevõtlus välja suremas. vohav ametnikkond on riigi vähkkasvaja ning müts maha Wachtmeistri ees, et ta julgeb sellele vastu hakata!

Wachtmeistri toetaja
Wachtmeistri toetaja

VÄGA TABAV!
Tavainimene üldiselt ei kujuta ette, kui palju igasugu puuke elab ettevõtja seljas. Mõelge natuke, miks on Eesti toodete hinnad kallid ja kohapealne väikeettevõtlus välja suremas. vohav ametnikkond on riigi vähkkasvaja ning müts maha Wachtmeistri ees, et ta julgeb sellele vastu hakata!

K.Silde
K.Silde

Eriti ajas päästeamet mind närvi siis kui mu maja põles. Mis õigusega nemad seda vägisi kustutama tulid? Mis õigusega? Leidub ikka lolle siin riigis….

Wachtmeistri toetaja
Wachtmeistri toetaja

K.A. K.SILDE !

wpDiscuz