Õpetajad: uus eksam tuli liigselt kiirustades

Läänemaa emakeeleõpetajad pole rahul uut tüüpi riigieksami õpetajaettevalmistusega ja leiavad, et kirjand on komplekseksami vastu vahetatud kiirustades.

„Teema on üleval olnud ammu, aga muudatus tuli ikka kuidagi ülepeakaela. Ma ei ole uue eksami vastu, aga kogu see asi tundub olevat praegu kuidagi väga toores,” ütles Taebla gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiina Prank.

„Õpetades tänavu 12. klassides, võin kinnitada, et ei ole uueks eksamiks valmis. Sama tunnevad ka õpilased,” sõnas Noarootsi gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Monika Undo.
„Paanikat ei ole, lihtsalt häirib, kuidas asju tehakse kiirustades,” lisas ta.

„Me ei tea täpselt, mida me peame õpetama. Tundub, et tegu on läbi mõtlemata eksperimendiga,” lausus Haapsalu gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Mall Kahar.
Kahar ütles, et keeruliseks muudab asja ka see, et tänavused abituriendid on terve põhikooliea valmistunud pikaks kirjandiks. 10. klassis ümber lülituda on Kahari sõnul hilja ja näitab liigset kiirustamist.

Töövihik tuli veebruaris

„Nüüd peavad nad kirjutama lühikest, mis on täiesti teine lähenemine,” ütles Kahar.

Monika Undo rääkis, et õpetajail puudub küllaldane ettevalmistus: eksamimaterjale peaaegu ei ole. „Eksami töövihik tuli välja alles veebruari lõpus,” ütles Undo.

„Tegelikult ei tea me, mis meid paari nädala pärast ees ootab. Näidisülesandeid on terve ports, aga ei ole vastuseid,” sõnas Tiina Prank.
Alustekstil põhinevad lugemisülesanded on Pranki sõnul sageli mitmetimõistetavad. Ka pole teada, kuidas täpselt neid sõnastada. „Mina ei saa siiamaani aru, kui palju võib kasutada alusteksti,” ütles Prank.

„Küllap ma õpetan ja hindan, aga kas ma õigesti hindan, seda ei tea,” ütles Mall Kahar.

Taebla gümnaasium on üks neid koole, kes tegi mullu uut tüüpi katseeksami, mida said õpetajad hinnata ka ise, samuti panid oma punktid eksamikeskuse valitud hindajad. „Vahe oli minimaalne. Meie oma õpetajate antud punktisumma oli väiksem,” ütles Tiina Prank.
Eksamiülesannete näidisvastuseid aga ei saanud õpetajad ka siis.

Monika Undo sõnul on ebakindlust tekitanud ka asjaolu, et mängureeglid muutuvad pidevalt. „Kui alguses oli juttu, et oma õpetaja on esimene kirjandi parandaja, siis jaanuaris tabas meid üllatus. Üleöö olid asjad muutunud ja õpetajaid parandamisse ei kaasata,” ütles Undo.

Ka tekitab Undo sõnul nii temas endas kui ka õpilastes ebakindlust ja hirmu asjaolu, et kahest osast koosneva eksami lugemisosa parandab vaid üks hindaja, mitte kaks, nagu oli tavaks kirjandi puhul.

Ka tõi Undo esile, et kui varem oli võimalik valida kümne kirjanditeema vahel, siis nüüd on valikuvõimalus kahanenud neljale.

Vähem läbikukkujaid

„Paljud minu õpilased eelistaksid kirjandit, eriti just tugevamad, kes on loovamad. Uue eksami puhul on raskem olla originaalne,” sõnas Undo.

Undo pakkus välja idee, et õpilastel võiks olla võimalus eksamivormi valida: kes tahab tulevikku siduda ülikooliga, võiks valida kirjandi. Need, kelle eesmärk on lihtsalt gümnaasium lõpetada, võiksid teha komplekseksami.

Uue eksami plussiks pidas Undo, et läbikukkujate hulk tõenäoliselt väheneb ja nõrgemail õpilastel on tänavu võimalus hõlpsamini ületada 20 punkti künnis. „Seda soosib eelkõige kaheosalise eksami lugemisosa,” ütles Undo.

„Kui juba lugemisülesanne annaks 20 punkti, siis poleks kirjandit üldse vaja kirjutada,” ütles Taebla gümnaasiumi abiturient Liis Norkroos.
20 punkti on pool lugemisülesande maksimumist.

Komplekseksam soosibki õpetajate sõnul keskpärasust. „Kaotajaks jäävad tugevamad. Väga kõrget hinnet saada on raske, läbi saada lihtne,” ütles Mall Kahar.

Sama kinnitas ka Kullamaa keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Eha Eindorf.

Eindorfi sõnul on tänavused abituriendid väga heas seisus: töö on avaram ja läbi saada kergem. „Kui õpilane ei ole väga hea kirjutaja, siis võib ta olla hea tekstimõistja. Kui ühte tüüpi ülesannet ei oska, siis oskab teist,” ütles Eindorf.

Tiina Prank pidas komplekseksami eeliseks petmisvõimaluse vähenemist. Et kirjandivaldkonnad kordusid aastast aastasse, õpitigi lihtsalt näidiskirjandeid eksamiks pähe, selgitas Prank.

Õpetaja tahaks kirjandit

Eha Eindorf uue eksami asjus põhimõtteliselt kriitiline ei ole, sest komplekseksam kontrollib kõike seda, mida on kogu aeg kontrollitud ja õpetatud.

„Ei ole midagi sellist, mille üle peaks muretsema. Mingit väga suurt erinevust ma ei näe. Ainus, mida kirjand ei näidanud, oli tekstist arusaamine, see näitas rohkem õpilase maailmavaadet ja arutlemisoskust,” arutles Eindorf.
Siiski märkis ka Eindorf, et just lugemisosas on segane, mida hindaja hindab.

Nii Mall Kahar kui ka Tiina Prank isiklikult eelistaksid vana head kirjandit. „Kui oled ühte asja 30 aastat õpetanud, siis ei taha sellest loobuda,” ütles Prank.

Kirjutab, aga aru ei saa

„Minule meeldib kirjand. See näitab küpsust ja arutlemisoskust. Uus eksam seda ei tee, vähemalt mitte sel määral, aga eesmärk on ju, vähemalt minu eesmärk õpetajana, et inimene õpiks mõtlema,” rääkis Kahar.

Kirjandi vahetamist komplekseksami vastu on eksamikeskus põhjendanud sellega, et kirjand on ennast ammendanud. Samuti sellega, et kirjandi kirjutamise oskust ei lähe elus vaja, pigem tuleb edaspidi töötada alustekstidega ja luua nende põhjal uusi, rääkis Tiina Prank.

Ka olevat järjest vähenenud õpilaste funktsionaalne lugemisoskus: toodetakse tekste ilma neist aru saamata. „See on õige ja algab juba põhikoolist,” tunnistas Prank.

Prank rääkis, et lapsed ei saa enam aru vanasõnadest ega kõnekäändudest. „Palju on ka lihtsalt sõnu, mida me arvame, et õpilased mõistavad, aga ei mõista. Selles mõttes olen ma uue eksami poolt, et tekstist tuleb aru saada,” ütles Prank.