Galerii: Haapsalus tähistati Tiit ja Lia Salumäe tööjuubelit

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Kuvatud 3 pilti, galeriis pilte: 13

Lõikustänupüha jumalateenistus oli sel pühapäeval Haapsalu toomkirikus tavalisest pidulikum, sest tähistati ka koguduse õpetaja Tiit Salumäe ja tema organistit abikaasa Lia 40 aasta tööjuubelit Haapsalu koguduses.

Jumalateenistus algas protsessiooniga, milles osalesid peapiiskop emeeritus Andres Põder ja piiskop Einar Soone, Lääne praost Leevi Reinaru ja tema Lääne-Harju ametivend Jüri Vallsalu, sõpruskoguduste ja kohalike koguduste õpetajaid.

Toit on tähtis ja lõikustänupüha on üks vanemaid pühi, selle püha juured ulatuvad tuhandete aastate taha, kõneles Andres Põder oma jutluses.  Ta kõneles kirikulistele, et ajal, mil maailmas nälgib ligi 800 miljonit inimest, läheb kolmandik  heaoluriikides toodetud toidust raisku. Eestis visatakse aastas ära 265 kg toitu inimese kohta ja Euroopa Liit maksab toetust, kui puu- ja köögivili jäetakse koristamata.

Tiit Salumäest, oma ea- ja teekaaslasest kõneldes küsis Põder: Mis sundis noort inimest sügaval nõukogude ajal ujuma vastuvoolu ja valima kirikuõpetaja kutse, loobudes sellega paljudest teistest võimalustest. Ta vastas sellele Tiit  Salumäe sõnadega: „Tee seda, mida sa teha saad ja sa näed, et ei jõua sedagi ära teha. Ära nuta taga seda, mida sa teha ei saa.”

Põder pidas imetlusväärseks Tiit Salumäe töökust ja tema võimet ühendada töö koguduses, kirikuvalitsuses ja rahvusvahelistes organisatsioonides.

Einar Soone ütles kirikuvalitsuse tervitus edasi andes, et 40 aasta jooksul on palju muutunud ja palju on jäänud endiseks.

„Seepärast pole vaja tunda hirmu tuleviku ees,” ütles Soone. „Issand on jäänud samaks ja Tema juhib meid.”

Tiit Salumäe on saanud kõik EELK tunnistused ja aumärgid, ütles Soone. Sedasama tõdes ka Haapsalu linnapea Urmas Sukles: Tiit Salumäe on saanud Haapsalu vapimärgi ja tänavu veebruarist on ta ka Haapsalu aukodanik.  Samuti on Tiit Salumäed oma kõrgeima autasuga tunnustanud Lääne maavalitsus.

„Kõik au kuulub Jumalale,” ütles Tiit Salumäe õnnitlejaid tänades.

Koguduse juhatuse esimees Madis Kütt kinkis Tiit ja Lia Salumäe tööjuubeli mälestuseks mägimänni, mis istutati pärast pidulikku jumalateenistust Jaani kiriku aeda.

„Olete külvanud Jumala Sõna, tänasest jääb teie tööst maha üks maine märk,” ütles Kütt.

Kaua aega Kullamaa kogudust teeninud ja nüüd Jüris pensionipõlve pidav Ants Leedjärv tunneb Tiit Salumäed juba pool sajandit, 1960. aastate kespaigast. Esialgu kiriku noortetöö kaudu, hiljem ametialaselt. 

„Tiit on mulle õpetanud korda ja täpsust, midagi ei tohi olla ligadi-logadi,” ütles Leedjärv. Et praost  Salumäe armastab korda ja täpsust , oli teada ka mujal. Nõnda tundsid ametivennad  tihtipeale kaasa, et küllap käite seal läänes nöörimööda ja peate kulpi lööma. „Ei olnud midagi nii hull,” ütles Leedjärv. „Kord saab olla ka loomulikult ja vabalt.”

„Tiit on  kindla sõnaga mees,” isloomustas oma kirikuõpetajat Ülo Niin, kes oli koguduse juhatuse esimees ja õpetaja parem käsi aastail 1976-1991. „Oleme talle teinekord vastu vaielnud, aga ta oskab oma plaane läbi suruda.”

Ülo Niin meenutas üht suuremat ettevõtmist koguduse elus, Jaani kiriku kapitaalset remonti 1977. aastal. See oli defitsiidi ja kiriku vaenamise aeg, aga kirik sai uue betoonlae. Selleks tuli lakke valada sada tonni betooni, oli vaja katusekive jm defitsiitset ehitusmaterjali. Nelipühal kolis kogudus Jaani kirikust baptistikirikusse ja usupuhastuspühaks oldi kodukirikus tagasi.

Üsna pea võttis kogudus ette majandushoone ehitamise. Ülo Niin meenutas, et paljud olid alles eelmisest tööst väsinud ega tahtnud kohe jälle ehitama hakata, aga õpetaja Salumäe ütles, et tualetti ei ole ja surnukuuri ei ole, hakkame aga peale.

„Tõesti, meil polnud kirstu hoidmise kohtagi, rahvas tuleb kirikusse, kirst ees. Raha polnud ja midagi polnud saada, aga igaüks andis natuke. Nüüd tundub, et Jaanimaja  on  alati olemas olnud,” sõnas Niin.

„40 aastat on olnud ilus aeg ja Haapsalu on meid ilusasti vastu võtnud, oleme kasvanud koos kogudusega,” võttis Lia Salumäe kokku Haapsalus elatud elu. „Oleme tundnud koguduse tuge. Meid on aidanud eestpalved ja kristlik kodu, kust me mõlemad tuleme.”

Sel kevadel piiskopiks pühitsetud Tiit Salumäe määrati Haapsalu koguduse õpetajaks 1. septembrist 1975. Ta ordineeriti kirikuõpetajaks 5. oktoobril. Ta on Haapsalu koguduse kõrvalt teeninud peaaegu kümme aastat Puškino kogudust tollase Leningradi lähistel ja praostina enam-vähem kõiki Lääne praostkonna kogudusi, aga ka Kanadas ja USAs eesti kogudusi.

Fotod: Arvo Tarmula

salumäe toomkirik01 salumäe toomkirik02 salumäe toomkirik03 salumäe toomkirik04 salumäe toomkirik05 salumäe toomkirik06 salumäe toomkirik07 salumäe toomkirik08 salumäe toomkirik09 salumäe toomkirik10 salumäe toomkirik11 salumäe toomkirik12 salumäe toomkirik13

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
2 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Viimne reliikvia.
8 aastat tagasi

Meie reliikvia on vabadus!

Opi
8 aastat tagasi

Peamine et maavamaema ja linnapea olid ka ennast kohale vedanud. Huvitav miks nendel templirüütli risti kõhipeal ei ole et paganatega võidelda.