Jüri Jaanson: Töövõimereformist – puust ja punaseks!

Aegade hämarusest on inimühiskonnas hinnatud suutlikkust tööd murda, tulemuste ja tasu nimel. Raske on tuvastada, millal sotsiaalmajanduslikus ühiskonnas tekkis vastupidine soov ja protsess – hinnata ühel osal potentsiaalsest tööjõust just negatiivset ehk töövõimetust, jurjutab riigikoguliige Jüri Jaanson (pildil).

Oma väikses Eesti ühiskonnas oleme mitmel põhjusel jõudnud niikaugele, et inimkapitaliga tööturul enam priisata ei ole ja olemasolevad ressursid tuleb kasutusele võtta. Positiivses võtmes, töövõimet hinnates ja inimeste sissetulekuid suurendades.

Praegune süsteem ei toimi efektiivselt

Meil on praegu ligi 100 000 töövõimetuspensionäri. Uuringute põhjal on hetkel mittetöötavatest töövõimetuspensionäridest 63% valmis tööle minema, kuid tööd otsivad neist vaid vähesed. Miks? Kas süsteemi viga? Teisalt on 68% tööandjatest valmis
töövõimetuspensionäri tööle võtma ja vaid 19% töövõimetuspensionäridest usub seda. Millest selline madal eneseusk? Uuringus teatab enam kui kolmveerand tööandjatest oma töötajate hulgas töövõimetuspensionäre olevat, kartuseks justkui põhjust pole.

Ühe asjaoluna võib välja tuua, et kehtivas süsteemis on riikliku abistamise mehhanismi korraldus killustatud ja vähenenud töövõimega ei õnnestu inimestel alati töölesaamiseks abi saada. Töötukassa kaudu otsib tööd vaid 10% mittetöötavatest töövõimetuspensionäridest. Valdavalt on tegemist käegalöömistundega ja energia suunamisega äraelamisvõimaluste
leidmisele töövõimetuskindlustuse läbi. Kadunud usku iseloomustab hästi fakt, et ligi 40 000 töövõimetuspensionäri ei nõustu osalema koolitustel ega ümberõppes, et suurendada oma võimalusi töölesaamiseks ja sissetulekute suurendamiseks.

Töömotivatsioonile ei mõju hästi seegi, kui töövõimetus tagab suurema sissetuleku kui töötus, mistõttu töövõimetuks saamine on kujunenud nii mõnelegi eesmärgiks omaette. Peamiseks probleemiks on töövõime kaotuse korral abistamine vaid hüvitiste maksmiste ja erinevate soodustuste loomise kaudu ehk passiivsete meetmetega. Nende inimeste tööl hoidmiseks või tööle tagasipöördumiseks vajalike ennetustegevuste roll on olnud sisuliselt olematu.

Sissetulekute kasv ringipööratud süsteemi kaudu

Vähenenud töövõimega inimeste abistamise süsteem peaks eelkõige motiveerima inimesi ühiskonnaelus aktiivne olema ja toetama inimeste püüdeid leida endale sobivaim töö. Inimestele sobiliku töökeskkonna kujundamiseks peaks süsteem teisalt jälle toetama ja nõustama ka tööandjat kui olulist tugipunkti. Kaks kriitilist parameetrit kokku kujundavad eesmärgid, mida üks edukalt ja ratsionaalselt toimiv toetussüsteem järgib.

Töövõimereformi eesmärkideks saab seega püstitada vähenenud töövõimega inimeste tööturule tagasitoomise teel nende sissetulekute suurendamise ja tööandja abistamise töökeskkonna parandamisel erivajadusega inimese jaoks. Oluline roll on ennetustööl ja võimalikult varajasel sekkumisel töövõime kaotuse vältimiseks. Inimkeskse lähenemise saavutamiseks keeratakse praegune süsteem sisuliselt ringi ja hakatakse vähenenud töövõimega inimestel hindama kas osalist või puuduvat töövõimet. Abivajajatele lähenetakse individuaalselt ehk juhtumipõhiselt, arvestades nende vajadusi ja suutlikkust. Erinevate tööturuteenuste rakendamine loob võimaluse tasuvama töökoha leidmiseks.

Tööleminejal kasvab sissetulek

Töövõime puuduva osa kompenseerib iga-aastaselt indekseeritav toetus, mis osalise töövõime korral on 57% ja puuduva töövõime korral 100% päevamäärast kalendripäeva eest (alates 1. juulist 2015 vastavalt 182,45 ja 320,10 eurot 30-päevases kuus). Päevamäära suuruseks on alates 01. juulist 2015 10,67 eurot. Motivatsiooni tööturule sisenemiseks peaks suurendama sissetuleku kasvu korral töövõimetoetuse samaaegne vähenemine poole väiksemas mahus, seega summaarne sissetulek kokkuvõttes kasvab. Nii on näiteks 30-päevase kuu puhul õigus saada töövõimetoetust, kui saadav sotsiaalmaksuga maksustatav sissetulek toetuse saamisele eelneval kuul ei ületa 2015. aastal osalise töövõime puhul 1005 eurot ja puuduva töövõime korral 1280 eurot.

Inimestele, kellel on määratud töövõimekaotuse protsent vähemalt kaheks aastaks ja uue süsteemi järgi saadav toetus on sellest väiksem, makstakse toetust varasema töövõimetuspensioniga võrdses ulatuses. Töövõimetoetuse tase on töötutoetusest kõrgem ja pakub seega paremat rahalist kaitset. Seda aga ei maksta samalaadsete hüvitiste nagu pensioni saamise korral või akadeemilisel puhkusel viibivale üliõpilasele. Eraldiseisva sihtgrupi moodustavad psüühilise erivajadusega inimesed, kellele arendatakse tulevikus välja kaitstud ja toetatud töö teenused.

Töövõimereform rakendub plaanitavalt tööle 01. juulist 2015 neile, kes lähevad esmakordselt töövõimet hindama ja alates 01. jaanuarist 2016 kõigile teistele.

Kogu tegevus töötukassasse

Senist toetussüsteemi on korraldatud läbi Sotsiaalkindlustusameti, töötukassa ja Haigekassa. Killustatuse likvideerimiseks saab edaspidi töövõimet hindavaks ja toetuste maksmist korraldavaks, samuti tööturuteenuste osutajaks ja tööalase rehabilitatsiooni ning abivahendite vajaduse katjaks kolme erineva asutuse asemel üks, töötukassa.

Eesmärgiks on terviklik lähenemine ehk rehabilitatsiooni, abivahendite ja tööle tagasisaamise korraldus ühest asutusest. Olemasolevaist asutustest ühe tegevuse otstarbekas ümberkorraldamine on ka rahaliselt tunduvalt soodsam kui täiesti uue institutsiooni loomine.

Töötukassa on eelkõige tööturuteenuste pakkumise ja tööandjate kaasamise seisukohast lähtudes olemasolevaist parim valik. Haldusjärelevalvet töötukassa töö üle jääb teostama Sotsiaalministeerium.

Töövõime hindamine on inimesekeskne

Töövõimereformi edukuse eelduseks ja aluseks on põhimõtteliselt teine lähenemine. See hõlmab endas Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi poolt väljatöötatud uut metoodikat töövõime hindamiseks, samuti aktiivsusnõuete kehtestamist neile, kes saavad töötada ehk osalise töövõimega inimestele. Töövõime hindamine on edaspidi juhtumipõhine. Selle tulemus ei avaldu enam protsendis, vaid jaguneb kolmeks: inimesed on kas töövõimelised, on osalise või puuduva töövõimega. Igale inimesele just talle sobiv töö ning töökoht. Osalise või puuduva töövõime hindamisel ei määrata erinevalt tänasest süsteemist tähtaegu juhtudele alla
viieaastase kestusega, samas mitte kauemaks kui vanaduspensionieani.

Töövõime hindamiseks tuleb esitada kirjalik taotlus töötukassale, hindamise otsus tehakse 30 päeva jooksul ja selleks kaasatakse vajadusel tervishoiueksperte. Kolme kuu jooksul enne taotluse esitamist tuleb käia pere-, eri- või töötervishoiuarsti vastuvõtul.

Põhimõttelise erinevusena endisest räägime edaspidi töövõimetoetusest töövõimetuspensioni asemel.

Töövõimetoetuse saamiseks tuleb täita aktiivsusnõuded. Täitmine tähendab töötuna arvel olemist ja osalemist aktiveerivates tööturu- ning individuaalse arengukava programmis.

Aktiivsusnõuete täitmine tähendab ka töötamist või õppimist kõigil haridusastmetel alates põhiharidusest. Küll ei kehti aktiivsusnõue inimestel, kes kasvatavad alla 3-aastast last või hooldavad erivajadusega inimest. Puuduva töövõimega inimestel on õigus, aga mitte kohustus osaleda tööturumeetmetes.

Abivahendite ja rehabilitatsiooni parem kaasamine

Erivajadustega tööealiste inimeste paremaks hakkamasaamiseks tööturul tõstetakse oluliselt abivahendite kättesaadavust. Abivahendite tavaline määramine jääb senistele alustele läbi Sotsiaalkindlustusameti, kindlaks tööks vajaliku abivahendi vajaduse tuvastab ja sellega varustamist korraldab edaspidi töötukassa individuaalse tööotsimiskava raames.

Abivahendite saamist on riigi poolt plaanis täiendavalt rahastada Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest ja 2015. aastal on abivahendite täiendav rahastamine planeeritud 2,85 miljoni euro ulatuses ja see summa järgnevatel aastatel kasvab.

Rehabilitatsiooniteenust vajavatele inimestele on praegune abi ebapiisav.

Töövõimereformi edukuse eelduseks on teenuse osutamine vähemalt kolm korda suuremas mahus, 1200 – 2000 eurot abivajava inimese kohta ehk kogumahus ca 6 miljonit eurot aastas, mida riik planeerib alates 2015. aastast oma eelarvesse. Rehabilitatsiooniteenusele suunamist ja osutamist hakkab osalise töövõimega inimesele koordineerima töötukassa, puuduva töövõime korral Sotsiaalkindlustusamet.

Tööandja kulud töökohale kaetakse

Vähenenud ja puuduva töövõimega inimese tööleminekul on suurim takistus enamasti erivajadusest tingitud töökoha sobimatus ja nõuavad kohandamiseks tihtipeale suuri investeeringuid. Töötukassa hüvitab tööandjale töökoha kohandamise lisakulud, samuti kannab täienduskoolituse kulud, mis on vajalikud inimesele tema olemasoleva töökoha säilitamiseks. Endiselt makstakse vähenenud töövõimega inimese töölevõtmisel tööandja eest sotsiaalmaks kuni sotsiaalmaksu kuumäärani.

Tööandjatel on suur roll täita töövõime langusest tulenevate probleemide esmasel ilmnemisel töötamise ajal. Oluline on varajane sekkumine töövõime vähenemise korral, samuti töötukassa ja tööandja aktiivne koostöö probleemi lahendamisel. Töövõimereformi üheks peamiseks eesmärgiks on inimesele olemasoleva töökoha pikaajaline säilitamine ja hea side ning koostöö tööandjaga.

Töövõimereformist võidavad inimesed ja võidab ühiskond

Töövõimereform tähendab kokkuvõttes suurte ümberkorralduste algust riigi sotsiaalvaldkonnas. Riigikogu alustab eelnevat silmas pidades käesoleva aasta märtsis töövõimetoetuste seaduse eelnõu menetlemist, mis nõuab muuhulgas 45 senise seaduse muutmist. Süsteemi muutmata jätmine kasvatab töövõimetuspensionäride arvu kaheksa aastaga ligi 120 000 inimeseni, mis muudab riigi sotsiaalsüsteemi rahaliselt jätkusuutmatuks.

Süsteemi ümberkujundamise tulemusena abivajajate arv pikemas perspektiivis tänu inimeste paremale individuaalsele toimetulemisele pigem väheneb.

Erivajadustega ja tervisekahjustusega inimesed on ühiskonna lahutamatu osa ja nende kaasamine ühiskonna teostamisse ja tööturule on suure potentsiaaliga tegevus. Töövõimereformi tulemusena peaksid nad tööturul paremini hakkama saama, nende hõive, aktiivsus ja sissetulekud suurenema ning kokkuvõttes võidab sellest kogu ühiskond tervikuna.

Tegemist on meie lähiaja olulisima sotsiaalreformiga, mis peab suurendama üldist tööhõivet, aitama kaasa majandusarengule ja mida tõukab tagant võimalus kasutada suures mahus, 180 000 000 euro ulatuses Euroopa Liidu vahendeid.

Jüri Jaanson, Riigikogu liige (Reformierakond)