Lääne Elu paberleht 9. novembril

PKC pidi tooma Haapsalu tehasesse tööle välismaalasi

PKC Haapsalu tehases töötavad lätlased ja leedukad, sest kohapealt ei ole ettevõttel  õnnestunud töötajaid leida.

„Eelkõige põhitööjõud — juhtmeköidiste valmistajad. Üle kümne ja alla saja, paarikümne ringis, ütleme nii,” rääkis PKC Eesti juhatuse esimees Ivo Volkov.

Üldse töötab Haapsalu tehases Volkovi sõnul umbes 350 inimest.

Välistööjõud saabus kuu aega tagasi ja jääb vähemalt seniks, kuni tellimusi on palju ja tehase töömaht suur — Volkovi sõnul aasta lõpuni kindlasti.

Pikemas plaanis värbab PKC aga teistest riikidest seni, kuni kohalikud tööd ei taha.

„Loomulikult ei tahaks me seda teha. Välistööjõud on kallim,” nentis Volkov.

Piirivalveameti andmeil ei tule Eestis töötavale Euroopa Liidu kodanikule maksta kohalike omast erinevat palka.

Volikogu kinnitas Suklese linnapeaks

Haapsalu linnavolikogu valis oma kolmapäevasel istungil 14 poolthäälega Haapsalu linnapeaks tagasi Urmas Suklese, aselinnapeadeks kinnitati Peeter Vikman, Liina Põld ja Kaja Rootare.
Suklese vastu hääletas volikogu istungil neli linnavolinikku, kaks sedelit oli täitmata. Linnavalitsuse uus, neljaliikmeline koosseis kinnitati ühehäälselt.

Lihula vallavanemaks sai Varje Ojala-Toos

Lihula vallavolikogu valis kolmapäeval 11 poolthäälega vallavanemaks rahvaülikooli senise juhi Varje Ojala–Toosi.

Kohal oli 12 volinikku, üks volinik jäi erapooletuks.

Ojala–Toosi kandidatuuri esitas vallavolikogu esimees Jaak Kastepõld.

„Lihula on mulle hingelähedaseks saanud. Mulle läheb see koht korda. Tahan kaasa aidata Lihula elu edendamisele,” sõnas Varje Ojala–Toos.

Tallinnas kümme aastat Pirita Vaba Aja Keskust juhtinud Ojala–Toos kolis Lõuna–Läänemaale viis aastat tagasi.

Schmidt jätkab Ridala vallavanemana

Ridala vallavanemana jätkab Toomas Schmidt, kes sai volikogus oma valimisliidu kõik üheksa häält, Kesk– ja Reformierakonna liikmed ei hääletanud.

Toomas Schmidt oli vallavanema kohale ainuke kandidaat, opositsioon oma kandidaati üles ei seadnud.

Karuse kogudus saab vastse diakoni

Hanila volikogu liige Meelis Malk tegi diakonieksami ja novembri lõpus ordineerib peapiiskop Andres Põder ta Lääne praostkonna vikaardiakoniks ehk abivaimulikuks.

„Peamine töö on jumalasõna kuulutamine,” ütles Meelis Malk oma töö kohta. „Et olen praosti alluvuses, võib praost mind suunata vajadusel sinna, kuhu vaja.”

Malk lisas, et peamiseks teenimise kohaks jääb Karuse.

Uurijad lahendavad Salajõe vee saladust

Salajõel võeti teisipäeval sügisese suurvee aegsed veeproovid, et analüüsida, mis rikub elanike kaevuvett ja ummistab veefiltreid.

OÜ Inseneribüroo Steiger hüdrogeoloogi Hedi Schvede sõnul võeti veeproove seitsmest puurkaevust, et analüüsida, missugune on vee kvaliteet eri aegadel ja mis mõjutab Salajõe jõe äärsete elanike kaevuvee kvaliteeti.

„Eesmärk ei ole teha uuringuid sajas kaevus, vaid vaadata, kuidas vee seisund valitud kaevudes muutub,” lisas ta.

Vee kvaliteeti uuritakse kevadel, suvel ja sügisel.

Seni on vett uuritud mais ja augustis, edastas keskkonnaameti Hiiu–Lääne–Saare piirkonna keskkonnakorralduse spetsialist Kai Vahtra.

Et kaeve uuritaks ka kõrgvee ajal, oli kohalike elanike tahe: just sel ajal on vees setet enim.

Läänemaa koolitoit võiks olla mitmekesisem

Läänemaa koolisööklates valmistatakse maitsvat toitu, kuid toiduainete valik võiks olla mitmekesisem, selgus eile kohaliku toidu seminaril esitletud uuringust.

Sel sügisel käisid kolledži tervisejuhtimise eriala tudengid, maavalitsuse spetsialistid ja kutsekooli toitlustusjuht maakonna koolisööklates toitu maitsmas. Uuringus osalemiseks oli nõusoleku andnud kümme kooli, enamik neist väikesed maakoolid.

Kutsehariduskeskuse toitlustusjuhi Enna Kallasvee sõnul pööravad väikesed koolid üldjuhul toidule ja selle serveerimisele rohkem tähelepanu kui suured.

„Rahasumma on sama, kuid ühed teevad sellega kehva asja, teised aga väga head,” ütles Kallasvee.

Linnagaleriis näeb eksperimentaalset fotokunsti

Neljapäevast on Haapsalu linnagaleriis avatud maalikunstnik Mirjam Mölder–Mikfelti eksperimentaalne fotonäitus „Once upon a time in space”.

Näitusel eksponeerib maalikunstnikuna tuntud Mölder–Mikfelt kosmilisi fragmentaarseid lähikaadreid maalidest: läheb oma maalide sisse.

Kuigi fotograafiaga on kunstnik kokku puutunud varasest lapsepõlvest, on see tema esimene isiklik fotonäitus.

Sirje Kaasik esitleb uut lastelaulikut

Kolmapäeval, 13. novembril kell 14 on Uuemõisa lasteaias–algkoolis Sirje Kaasiku lastelauliku „Tedretäpid” esitlus.

Haapsalu muusikakooli solfedžoõpetaja ja koorijuhi ameti kõrval on Sirje Kaasik kogunud tuntust ka heliloojana. Tema heliloomingusse kuuluvad kaks suurteost koorile ja orkestrile, palad keelpilliorkestrile,  segakoori– ja naiskoorilaulud ning suurel hulgal lastelaule.

Haapsalu vanalinna on päästnud amet

Tänavu möödus 40 aastat ajast, mil Haapsalu ja Lihula vanalinn koos veel seitsme Eesti linnaga võeti muinsuskaitse alla.

Eesti vanade linnasüdamete kaitse alla võtmine sai alguse Tallinnast 1966. aastal.

Sellest ajendatuna hakati mõtlema, et Eestis on teisigi keskaegseid linnu, mis vääriksid kaitset, ja seitse aastat hiljem jõutigi Haapsalu, Lihula, Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Võru, Tartu, Rakvere ja Paide vanalinna riikliku kaitsetsooni moodustamiseni.

Koos Eesti iseseisvumisega muutusid kaitsetsoonid muinsuskaitsealadeks.

Haapsalu muinsuskaitse spetsialisti Tõnis Padu sõnul on Haapsalu muinsuskaitseala püsinud 40 aastat enam–vähem samades piirides, vaid Väikese viigi kallas on kaitsealast välja arvatud.

Jaan Franclin Perlitz: Jutustus ühest müürist

Berliini müür kerkis üleöö ja jäi sakslasi lahutama aastakümneteks.

Järjejutt: Kuidas me kogu perega Soome kolisime

Augusti lõpus viisin sisse taotluse Soome haigekassa (Kela) ja selle toetuste saamiseks, kirjutab Enriika Liiv. Ennekõike just seetõttu, et Soomes omal käel sünnituse eest tasumine ei tulnud meie puhul kõne allagi. Nagu varem mainisin, oli Eestisse sünnitama sõit mõeldamatu — säärast sündmust juba ei prognoosi ja kooliealist last seks puhuks koolist ära ei võta. Mees pole ju iga päev kodus.