Lõhejõgedel on kuuajaline püügikeeld

Keskkonnainspektsioon keelas lõhe ja meriforelli püügi Eesti jõgedel 15. oktoobrist kuni 15. novembrini, sel ajal on lõhejõed ja jõgede suudmealad inspektsiooni teravdatud tähelepanu all.

Kui teatud lõhejõgedel oli septembrist kuni 14. oktoobrini lubatud lõhelisi püüda kalastuskaardi alusel, siis nüüd kehtib kuni 15. novembrini täielik püügikeeld kõigil lõhejõgel. Erandiks on ainult Jägala ja Narva jõgi, kus kalastuskaardiga püük on lubatud ka sel perioodil.

Keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroo juhtivinspektor Arseni Eller täpsustas, et Läänemaal puudutab keeld Vihterpalu jõkke suubuvad Kaldamäe oja ja Kõrtsi oja ning Piirsalu jõge.

Riguldi jõel kehtib püügikeeld aasta ringi, v.a silmupüük silmutorbikuga ja vähipüük vähinataga, samuti on keelatud kalapüük meres suudmele lähemal kui 500 m 15. augustist kuni 31. detsembrini.

Ka Nõva jõel on kalapüük Tusari–Vaisi maanteesillast suudmeni keelatud aasta ringi ning meres suudmele lähemal kui 500 m on püük keelatud 15. augustist kuni 31. detsembrini.

Keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuule sõnul on täiendavate piirangute ja kuuajalise püügikeelu eesmärk kaitsta jõgedesse suunduvaid ja koelmutele kogunevaid lõhelisi. “Tänavu on veekogudes veetase väga madal ja lõheliste liikumine kudepaikadesse seetõttu problemaatiline,” lisas Tuul.

Tuule sõnul on politsei- ja piirivalveametiga kokku lepitud, et keeluajal viiakse läbi ühisreide ja vajadusel tulevad nad ka muul ajal appi.

“Inspektorid hoiavad veekogudel toimuval silma peal,” kinnitas Tuul.

Inspektsioon tuletab kalastajatele meelde, et alates septembrist kuni oktoobri lõpuni on suuremate jõgede suudmealadel keeluala ulatus tavapärase 1000 meetri asemel 1500 meetrit ning sel alal on igasugune kalapüük keelatud.

Ilma püügiõiguseta püügi eest näeb seadus ette rahatrahvi füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot. Veel tuleb lõhe või meriforelli püüdjal tasuda keskkonnale tekitatud kahju, mis on vastavalt 450 või 150 eurot.