Haapsalu kogudus käis Osmussaarel ekskursioonil

Haapsalu luteri kogudus on aastaid käinud 20. augustil ekskursioonil, seekord sõideti Osmussaarele.

Ekskursioonijuht Tõnis Padu saatel kõndis paarkümmend reisilist läbi saare põhjapoolse külje Lõunasadamast tuletornini. Peamiselt liiguti mööda rannikut vee ja maa piiril, sest sealt võib oskaja lugeda maa ajalugu nagu raamatust.

Tõnis Padu on hariduselt küll arhitekt, aga Osmussaarel oskas ta tähelepanu juhtida ammuse maavärina jälgedele, põnevaile kivimeile ja kivististele. Nõnda muutusid reisiliste seljakotid aina raskemaks, sest kuidas sa ikka jätad maha nii eriskummalise kuju või ajalooga kivi.

Pärast lõunapausi tuletorni juures RMK külalistemaja katuse all sõidutasid saare püsielanikud Rita ja Ervin Koppel ekskursandid džiibist tehtud sõiduriistaga saare keskel asuva kabeli juurde.

Osmussaarlaste järeltulijad on seal taastanud kabeli kellatorni ja markeerinud meetrikõrguse müüriga kabeli piirjooned.

Tõnis Padu sõnul oli Osmussaare Jeesuse kabeli altar eriline, sest kantsel asus altari kohal — nii nagu ka Rooslepas ja veel vaid mõnes üksikus Eesti kirikus.

Kabelis pidas õpetaja Tiit Salumäe väikese jumalateenistuse. Oma jutluses võrdles ta inimese elu nende sadade miljonite aastatega, millest kõneles Tõnis Padu saare rannikul. Näiteks 400 miljonit aastat tagasi elanud loomade kivistisi näidates või 540 miljoni aasta eest saare lähedale kukkunud hiidmeteoriidist rääkides. Plahvatuse järel tekkis Osmussaarest 7 km kaugusele Neugrundi kraater.

Selles plahvatuses tekkis pulbriks pihustunud ja uuesti kokku tardunud kivimeist uus kivim, gneissbretša. Saarel on mitu suurt bretšarahnu ja mitukümmend väiksemat. Kalda lähedal madalas vees võib näha piklikke kühmuliseks kulunud bretšasid, mis meenutavad vees luuravaid krokodille.

Homo sapiens’i 500 000 aasta pikkune ajalugu on bretšade kõrval nagu eilne päev. Salumäe soovis oma jutlust lõpetades, et kulutaksime meile maa peal elada antud imelühikese ajalõigu armastuseks ja headuseks.

Omaette elamus oli džiibisõit mööda elutuid klibuvalle.

„Nii võis Haapsalu välja näha pärast merest kerkimist,”  võrdles Padu.

Varem Osmussaarel käinud märkasid saareelus suurt edasiminekut. Seal niidetakse heina ja see rullitakse suurtesse pallidesse. Tuletorni juures seisid üksteise kõrval kolm sõiduautot ja neljaski vilksatas kadakate vahelt.

Saarel on oma mootorpaat, mis kihutab 15 minutiga Dirhamisse. On kaks külalistemaja. Tuletorni ja Koppelite elumaja juures on üles pandud päikesepaneelid.

Ka Koppelite pere kavandab oma külalistemaja ehitamist, et pikendada turismihooaega ja anda võimalus saarel pikemalt peatuda — näiteks linnuvaatlejail, sest saar jääb otse lindude rändeteele. Et saar on tervenisti looduskaitse all, on ehitamine ja inimtegevus väga vaevaline, nentis Rita Koppel.