Haapsalu supelrannad võiksid olla paremas korras

Haapsalu linna supelrandades katab vee ja liiva piiri  surnud ogalike ja mererohu halvasti lõhnav segu, promenaadil ääristab kallast erkroheline vahusarnane vetikas.

Ehkki seda juhtub madala lahesopi ja sooja vee tõttu igal aastal, tekitab olukord rannalistes siiski meelehärmi. Lapselaste Marietta, Martina ja Mattiasega Paralepa randa tulnud vanaema Tiina Muld ütleski, et iga–aastane probleem on veepõhja kattev muda ja veepiiril vedelevad kalad.

Tallinnast lastega vanavanematele külla tulnud Alvina Mähdi märkis, et kuigi Paralepa rand on muidu mõnus ja lastel on seal palju tegemist, võiks kaldaäär siiski puhtam olla, et lapsed surnud kaladele peale ei astuks.

Keskkonnaameti vee–elustiku spetsialist Kadi Lehtpuu selgitas, et suuremad või vanemad ogalikud surevad pärast kudemist ja seepärast uhub meri nad kaldale, veel võivad surma põhjustada parasiidid.

Vetikate kohta ütles Lehtpuu, et Haapsalu laht, eriti Tagalaht, on suletud ja madala veega mereosa, mis suvel kiiresti soojeneb. Sellised tingimused soodustavad veekogu rikastumist toitainetega. See omakorda muudab vee hägusaks, põhi mudastub ja vohama hakkavad makrovetikad, millest enamik on inimesele õnneks kahjutud.

Olukorda proovitakse parandada

Linnavalitsuse haljastuse ja heakorra peaspetsialist Triin Tarv oli üleeile rannalistelt mitu kaebekirja saanud ja käis eile randade olukorda ka oma silmaga üle vaatamas.

„Lepingu järgi on tellitud rannakoristus igaks päevaks ja kella kaheksaks hommikul peab see tehtud olema, aga kui on meretuul, võib juba paari tunni pärast olukord endine olla,” sõnas Tarv. Ta lisas, et pärast linnakodanike kirju on koristamise valmisolekut kõrgendatud.

Oma abi pakkus linnale ka Haapsalu tööotsijate ühing, kelle värvatud noored üleeile kuursaali lähedal promenaadi ääres surnud kalu veest välja koukisid. „Eks see vesi seisab siin ja on soe, kaladel on hapnikku vähe,“ arvas Ralf Makienko kalade suremise põhjuseks. „Algul oli olukord siin ikka päris jube,” lisas Ketelin Suurküla, kes pühapäeval koos nelja kaaslasega erkrohelist vetikaollust koristas.

Dušš võib päästa

Haapsalu randades on sildid, mis teavitavad tekkida võivast lööbest. „See on meie mere eripära,” selgitas terviseameti Haapsalu esinduse spetsialist Lea Kiis. „Et vesi on madal, siis soojaga kasvavad igasugused vetikad ka. Kõige lihtsam on pärast ujumist duši all käia.”

Paralepas on võimalik dušši kasutada väikese tasu eest.

Kiisi sõnul oli juunis võetud veeproov korras, aga uus proov võeti alles eile ja vastuseid veel ei ole. Kiis lisas, et sinivetikaid sel aastal veel täheldatud ei ole, kuid ta kutsus inimesi teada andma, kui tuttav vetikamass paistma hakkab.

Rannalistel oli ka teisi ettepanekuid. Lastega Tartust randa sõitnud Ilona ja Liina, kes oma perekonnanime ei tahtnud avaldada, rääkisid, et lapsed jooksid esimest korda surnud kalu nähes küll kiljudes veest välja, kuid sellest märksa ekstreemsema elamuse said nad Paralepa välikäimlas.

„Paarikümne aasta tagune aeg tuli meelde ja ausalt öeldes läheks enne põõsasse kui nendesse putkadesse,” ütlesid tartlannad ja pakkusid lahenduseks tasulise, kuid puhta tualeti, mille eest ka paarikümne sendi loovutamisest kahju poleks.

Tallinlane Karl Pohla ja pärnakas Kristen Kase aga ei teadnud veel vee mudasest põhjast ega surnud kaladest midagi, sest otsisid huviga kohta, kus veetemperatuuri näha. Noormehed arvasid, et küllap on temperatuur märgitud vetelpäästemajakese seinale, kuid see oli nende arvates ranna algusest liiga kaugel.